Käibemaksumäära tõstmine ohustab Eesti toidutootmise konkurentsivõimet

Käibemaksumäära tõstmine avaldab negatiivset mõju põllumajandusele ja toidutootmise konkurentsivõimele. Foto: Maarius Suviste

Seoses kavandatud käibemaksumäära tõstmisega kahe protsendi võrra järgmise aasta algusest pöördus Eestimaa talupidajate keskliit Regionaal- ja põllumajandusministri Piret Hartmani poole. Taluliidu hinnangul avaldab käibemaksumäära tõstmine negatiivset mõju põllumajanduse ja toidutootmise konkurentsivõimele ning suurendab majanduslikku survet nii tootjatele kui ka tarbijatele.

Pöördumises juhib taluliit ministri tähelepanu asjaolule, et Eesti oleks kavandatud tõusu järel Euroopa Liidus toiduainete käibemaksumäära suuruse osas teisel kohal, järgnedes Taanile, kus käibemaksumäär on 25%. Samas enamik Euroopa Liidu liikmesriike rakendavad toidukaupadele madalamat käibemaksumäära, et toetada kohalikke toidutootjaid ja tagada elanikkonnale toidu kättesaadavus. Käesoleval hetkel ei ole toiduainete käibemaksusoodustust kasutusele võtnud ainult kolm riiki – Taani, Leedu ja Eesti.

Eestimaa talupidajate keskliit toob välja, et käibemaksumäära tõus mõjutab toidutootjaid kahes suunas: sisendite kulude tõusu ning kõrgema müügikäibemaksu kaudu. Kui Eesti langetaks toiduainete käibemaksu Läti tasemele 12% või Soome tasemele 14%, vähendaks see tootmiskulusid ja muudaks hinnad tarbijale soodsamaks, toetades seeläbi kohalikku toidu kättesaadavust ja tarbimist.