Tuhamägede tuhk muudab Lõuna-Eesti põllud viljakamaks

Põllumeeste ühistu Kevili taimekasvatusspetsialist Meelis Värnik näitab Püssi tuhamäe tuhahunnikut, mis ootab laotamist. Foto: Arvo Meeks

Ida-Virumaal kõrguv, pisut üle 50 aasta tagasi seiskunud Püssi jõujaama tuhamägi hakkab vaikselt kahanema – usinad Lõuna-Eesti põllumehed puistavad selle jaokaupa põldudele, lootuses saada paremat saaki.

Lõuna-Eestis on happelised mullad ja sellepärast peabki maad lupjama, põhja pool sellist muret pole. Kõige rohkem on tuhka vajavaid alasid Võrumaal – üle 80 protsendi. Põlvamaal tuleb lubjata rohkem kui 75 protsenti ning Tartu- ja Viljandimaal üle poolte põldudest. Põllumajandusuuringute keskuse seire andmetel muutub aga Eesti mullastik järjest happelisemaks.

Mullaviljakust mõjutab oluliselt nii pH kui ka kaltsiumi sisaldus. Kaltsiumirikastes muldades suureneb saagikus happeliste muldadega võrreldes 15–80 protsenti.