Lätis leiab turist alati midagi üllatavat

Turaida lossi ehitusega tegi 1214. aastal algust Riia piiskop Albert. Sealne keerd- trepp viib lossi peatorni 38 meetri kõrgusele vaateplatvormile, kust näeb Koiva jõge. Foto: Kersti Kond

Aina rohkem eestlasi veedab oma puhkust Lätis ja vastupidi. Läti keelt kuuleme Pärnu spaakeskuste ja Lottemaa kõrval järjest enam ka Lõuna-Eestis – näiteks Suurel Munamäel püüavad paljud Läti pered ära käia. Et naabritest turistidega arvestatakse, näitab see, et turismi- ja majutusasutuste teave on mõlemal pool piiril järjest enam leitav mõlemas keeles. Riia lennujaam on tänu suurele sihtkohtade arvule kujunenud paljude (lõuna)eestlaste puhkusereisi algus- ja lõpp-punktiks.

Samas võiksime teineteisest teada veelgi rohkem ja arendada oma külastustega ka naabrite turismivaldkonda. Läti uuringufirma SKDS statistika näitab, et arenguruumi on: üle poole lätlastest teeb vähemalt korra aastas Läti-sisese ringsõidu, ligi 40 protsenti eestlasi ja leedulasi külastab aga Lätit harvem kui kahe aasta jooksul.

Mõistagi tekib küsimus: kui naaberriiki tihti väisata, siis mida seal teha? Kui Riia loomaaeda on uudistatud mitu korda ning Jurmala vee- ja Sigulda seikluspark tunduvad liiga tuttavad? Ja Riia ooperis pole uus hooaeg veel alanud...