Karolin Lindsalu: koolitee algus pole naljaasi

Karolin Lindsalu Foto: Politsei- ja piirivalveamet

Kui pihlakad punetavad ja õhk muutub kargemaks, on aru saada, et sügis läheneb. Augusti lõpp ongi see aeg.

Suvel on inimeste tavapärane elurütm veidi nihkes. Magamaminek on hilisem ning liiklus hommikul hõredam. Sügise algusega ilmub aga linnapilti tavapärasest rohkem liiklejaid. Kõigil algab ühtäkki kiire. Vanemad sõidutavad lapsi kooli ja lasteaeda, ise aga kiirustavad tööle.

Lapsevanem võiks aga eelmisel õhtul läbi mõelda järgmise päeva logistika, arvestades ajakuluga, mis võib tekkida ummikutes ja laste lasteaeda või kooli saatmisel. Kui lapsi tuleb haridusasutustesse sõidutada autoga, tuleks võimalusel parkida oma masinad koolidest ja lasteaedadest veidi eemale, mitte otse treppi ja ukse ette, vältimaks ohtlikke olukordi.

Meeles tuleb hoida, et sügisel lisandub liiklusesse üsna suur osa värsked koolilapsi, kellele on liikluses sel moel osalemine esmakordne. Kindlasti on see aeg ärev nii lapsele kui ka vanemale.

Kui esimestel koolinädalatel viivad tavaliselt last kooli vanemad, siis varsti peavad nad ise liikluses hakkama saama. Seetõttu oleks hea, kui vanem harjutaks lapsega juba varakult enne sügise algust kooli-koduteed.

Harjutamiseks on sobiv aeg just augusti lõpp, kui võiks lapsed viia tasapisi tavapärasesse päevarütmi. Nii jõuavad nad ümbritseva ja uue keskkonnaga õigeaegselt harjuda ja ohte tajuma õppida.

Kui peres on vanemaid lapsi, kellel koolitee selge, võiks harjutusperioodil kaasata ka neid. See annab kindlustunde emale-isale ja lastele endale. Kindlasti ei tasuks iseseisvuse saavutamisega kiirustada. See toob tihti kaasa tähelepanu hajumise ja ebakindluse, mille tagajärjel võivad tekkida õnnetused.

Liikluskasvatus peaks alguse saama kergematest liiklusreeglitest, näiteks sõidutee ületamine, ülekäiguraja kasutamine ja sõidukite jälgimine, et nad pisikest liiklejat märkaks ja peatuks. Linnades on valgusfoorid, mille tööpõhimõtted tuleb lastele samuti selgeks teha.

Kindlasti peaksid vanemad rõhutama, et liiklusesse ei sobi nutivahendid ja kõrvaklapid. Eriti tähelepanelik tuleb olla kergliikurite suhtes, näiteks tõuksid, jalgrattad ja mopeedid. Neid ei ole tihti linnamüras kuulda ja võib tekkida olukordi, kui need ei liikle ka just täpselt seal, kus on määratud.

Kui peres on vanemaid lapsi, kellel koolitee juba selge, siis harjutusperioodil võiks kindlasti kaasata ka neid. See annab kindlustunde emale-isale ja lastele endale.

Sügise saabudes hakkab nappima ka päevavalgust. See toob kaasa vajaduse lastele selgitada, et tuleb end teistele liiklejatele nähtavaks teha. Selleks puhuks tuleb lastele soetada ja külge riputada helkureid.

Praeguseks on elu tehtud juba nii mugavaks, et paljudel ülerõivastel on helkurelemendid küljes. See aga ei tähenda, et enda kaitsmiseks üht või kaht rippuvat helkurit juurde riputama ei peaks. Mida paremini on liikleja teistele näha, seda turvalisem on tema teekond.

Kagu piirkond on suur ja siin on meil palju peresid, kes elavad maal ja kelle lapsed hakkavad linnakoolidesse käima bussidega. Osal koolijütsidel ja -tirtsudel tuleb harjuda ka üksi ühistransporti kasutama. Neile tuleb selgeks õpetada, kuidas bussile minna, millises peatuses väljuda ning kust bussile minna.

Oluline on rääkida lastele ka pisinüansse bussisõidu reeglitest. Näiteks, et vanematele inimestele tuleks pakkuda istet, bussisõidu ajaks oleks sobilik võtta seljast koolikott. Bussides, kus on turvavööd, tuleb need kindlasti turvalisuse tagamiseks kinnitada.

Bussisõidu juures on oluline, et laps teaks ja tunneks teed, kus buss liigub ja millised on peatused. Võib juhtuda, et ta unustab enda peatuses maha minna. Emad-isad võiksid selgitada sedagi, kuidas sellisel juhul käituda.

Lapsel ja vanemal peaks olema kokku lepitud ajad, millal laps võiks kusagil olla. Kui laps hilineb, tuleks tal sellest aegsasti emale või isale teada anda. Vanemad võiksid päeva vältel teha kontrollkõnesid, et teada, kus laps viibib. Viimasel ajal on populaarsust koguma hakanud äpid, mille abil saab vaadata lapse asukohta.

Kui täiskasvanuna järgime liiklusreegleid ja peame nendest lugu, on see eeskujuks ka pere noorematele. Tegelikult tuleks lapsi usaldada – nad saavad hakkama ja on nutikad. Kui vanem on ise enesekindel, kandub see enesekindlus tihti üle ka lapsele.

Liiklusreeglite järgimine on oluline, et me kõik jõuaks koju pere juurde.