Raul Kadaste: meie haridussüsteem soosib noorte mittemidagitegemist

Raul Kadaste Foto: Timo Arbeiter

Eesti riik on hädas noortega, kes ei õpi ega tööta, seega ei panusta kuidagi riigi toimimisse, arengusse ega selle majandusse. Ja kui midagi ei muutu, ei tee nad seda ka tulevikus. Selliseid noori on meil liiga palju ning kogumina see arv aina kasvab. Kuid mis on selle põhjus ning kuidas sellest üle saada?

Osalt on selle olukorra taga meie senine haridussüsteem, mis praegust olukorda ja seadusandlust arvestades võimaldab üsna noorel inimesel – põhikooli lõpetajal – jäädagi koju mitte midagi tegema. Teisalt on selle taga kodu ja noor ise. Kui noorel puuduvad igasugused huvid või piirduvad need vaid mingit sorti ekraani taga aja veetmisega ning ka kodu ei toeta ega suuna, võibki põhihariduse omandanust saada üsna kergesti see mittetöötav või mitteõppiv noor, kes meie riiki edasi ei vii.

Õnneks ei istuta aga käed rüpes ning probleemi tõsidust ja selle tulevikumõju meie riigile ning meile endile on mõistetud. Riigi tasandil on asutud ümber vaatama õigusakte, mis muudavad lisaks põhihariduse omandamisele ka edasiõppimise kohustuslikuks täisealiseks saamiseni.