/nginx/o/2010/05/21/371864t1hd050.jpg)
Haigestumine A-viirushepatiiti ehk kollatõppe on Eestis tänavu oluliselt vähenenud.
Kollatõve levik on tänavu vähenenud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aasta esimeses kvartalis kinnitati terviseameti andmetel 29 A-viirushepatiiti haigestumist, neist Viljandimaal 23, Raplamaal ja Tallinnas kaks ning Jõgeva- ja Järvamaal üks juht. Raplamaa haigestumised ei olnud seotud Viljandimaalt alguse saanud haiguspuhanguga.
Viljandis põhjustas mõnevõrra suurema haigestumise üks koolisisene levik, mille käigus said nakkuse kuus õpilast ja üks täiskasvanu. Kooli jõudis kollatõbi õpilase kaudu, kes haigestus möödunud aasta lõpus oma peres.
Kuna kollatõvel on kuni 50päevane peiteperiood, võib kollatõve juhtumeid ilmneda veel mitme kuu vältel. Koolis, kus puhang aset leidis, tõhustati vajalikke kollatõve ennetus- ja tõrjemeetmeid, kooli õpetajad ja abitöölised vaktsineeriti, kooliarst jälgib igapäevaselt kohapealset olukorda.
2011. aastal registreeriti Eestis 154 A-viirushepatiidi haigusjuhtu. Maakonniti oli kõige enam haigestumisi Viljandimaal – 116. Tallinnas oli neid 15, Raplamaal – 7, Pärnumaal – 8, Harjumaal – 4, Lääne-Virumaal – 2, Tartu- ja Valgamaal üks.
Möödunud aastal vaktsineeriti Viljandimaal A-viirushepatiidi vastu 1951 inimest, nendest puhangu ajal 1935.
Eestis kokku vaktsineeris end A-viirushepatiidi vastu 2011. aastal 7085 inimest, kordusvaktsineerimise tegi 693 inimest.
Kuna kollatõve levik ei ole Eestis veel päriselt peatunud, soovitab terviseamet jätkuvalt pöörata kõrgendatud tähelepanu isiklike hügieenireeglite täitmisele.