Kersti Kond: eestikeelne õpe tuli kui ehmatus

Kersti Kond Foto: LEPM

Esimesel septembril alustasid eestikeelset haridusteed kõik esimeste ja neljandate klasside õpilased ning lasteaialapsed üle Eesti. Kuigi taasiseseisvumisest on möödas rohkem kui 30 aastat, tuli riigikeelsele õppele üleminek paljudele vene rahvusest lastevanematele ikka ootamatult.

Kõiki vene peresid tarkusepäeval jagatud eestikeelsed aabitsad siiski ei ehmatanud, sest paljud emad-isad, kes valdavad riigikeelt kõrgtasemel, on selle enne laste kooliminekut oma võsukestele üpris selgeks õpetanud. Nemad teavad, et eestikeelne haridus annab lastele võrdsed võimalused õppida põhikooli lõpetamise järel edasi gümnaasiumides ja ülikoolides. Samuti muudab see töö leidmise lihtsamaks.

Ka on vene koolide pedagoogide keeleoskus jätnud aastaid soovida. Nii jäi sel suvel ühele noorele õpetajale suisa arusaamatuks, miks talle varem ei öeldud, et ta peab riigikeelt valdama. Kas tõesti võib pedagoogiametit pidada inimene, kes ise riigikeelt ei räägi või oskab seda kesiselt? Sel juhul ei saa ta eestikeelse ainetunni andmisega hakkama ja õppetöö tulemuseks on laste kehvad teadmised nii riigikeeles kui ka õpitavas aines.