Sääsehooaeg võttis vastu sügist üles uue hoo

Oled sa linnas, maal või metsas, tüütud sääsed ründavad sind igal pool. Augusti teine pool ja septembri algus on olnud eriti sääserikkad. Foto: Arvo Meeks

Viimastel nädalatel on sääskede arvukus taas oluliselt kasvanud ja enamiku inimeste arvates äärmiselt tülikad pinisejad jälitavad meid usinasti nii linnatänavatel kui matkaradadel.

Kõik inimesed pole putukatele siiski ühtmoodi isuäratavad. «Sääsemagnet kas hingeldab või on tal võrreldes teistega kõrgem kehatemperatuur. Neid vereimejaid meelitab ligi ka äsja tehtud füüsiline töö,» selgitas putukateadlane Urmas Tartes. «On inimesi, kelle nahal on teatud bakterid ja seened, kes sünteesivad elutegevuse käigus sääski ligi meelitavaid aineid.»

Sääsepistete käes hädaldav inimene küsib sageli, miks selliseid loomi üldse vaja on ja mida olulist nad korda saadavad. «Sama hästi võime küsida, mis meil inimestest kasu on. Pole võimalik teha liikide pingerida, sest kõik on looduses võrdsed,» toonitas Tartes. «Kui vaadata toiduahelat, siis on sadu putukaliike, kes sääskedest toituvad. Kui sääsk meie verd imema tuleb, siis osaleme ka ise looduse aineringes ja veel nii, et ise ellu jääme. Eestis ju malaariat enam ei esine, aga mis toimub viiekümne aasta pärast, selle suhtes garantiid anda ei saa.»