Sellel nädalal on luubi all kiiruseületajad

2011. aasta oktoobris toimus liiklusõnnetus Tallinnas Laagna teel, kus 26-aastane Jevgeni kaotas oma Chevrolet Corvette üle kiiruseületamise tõttu kontrolli, sõitis teelt välja ja paiskus vastu tänavavalgustuse posti. Juht suri haiglas. Foto: Politsei- ja piirivalveamet

Sellel nädalal on kogu Euroopas tähelepanu all kiiruseületamine. Eestis pööravad sellele tähelepanu kõikide prefektuuride ja korrakaitsepolitseiosakonna politseinikud.

Analüüsid näitavad, et kiiruseületamine on üks sagedamaid liiklusõnnetust soodustavaid asjaolusid või põhjuseid. Politsei sõnul väheneks hukkunute arv 30%, kui iga autojuht vähendaks oma keskmist sõidukiirust 5 km/h.

Vaatamata käesoleva aasta murettekitavale liiklusstatistikale – 296-le vigastatule ja 33-le hukkunule –, ei pea paljud sõidukijuhid kiiruseületamist tõsiseks rikkumiseks ega näe seost kiiruseületamise ja õnnetuse vahel.

Eesti autojuhtide seas läbi viidud uuringus väitis 89% mees- ja 83% naisjuhtidest, et nad ületavad linnadevahelistel põhiteedel tihti kiirust. Tulenevalt ilmastikuoludest sagenevad kiiruseületamised tihti aprilli alguses.

«Statistika näitab, et 36% inimkannatanutega liiklusõnnetustest juhtub ebaõigelt valitud sõidukiiruse tõttu,» ütles politsei- ja piirivalveameti komissar Riho Tänak. «On üsna tavaline, et lisaks valele sõidukiirusele hoitakse ka väikest pikivahe, ei näidata suunatuld ja ületatakse ristmik keelava fooritulega.»

Ta lisas, et rahvusvahelistele liiklusuuringutele võib väita: autojuhtide poolne keskmise sõidukiiruse alandamine 5 km/h tooks kaasa liiklusturvalisuse kasvu ja hukkunute arvu vähenemise ca 30%.

Üle poole liiklusõnnetustes hukkunutest ei olnud õnnetuse põhjustamises ise süüdi.

«Eeskujulike liiklejate huvides sunnib see teadmine meid olema karmid suuremat liiklusohtu kujutavate rikkumiste osas nagu kiiruseületamine, joobes sõiduki juhtimine, turvavarustuseta või tehniliselt mittekorras sõidukiga liiklemine. Juhid peavad mõistma, et riski kujutava käitumisega ei ohusta nad mitte ainult ennast, vaid seavad ohtu täiesti süütud inimesed,» lisas Tänak.

Aasta esimese kolme kuu jooksul on politsei registreerinud 11 000 kiiruseületamise fakti, mille eest on 9001 inimesele määratud rahaline trahv. Kõige sagedamini ületatakse kiirust kuni 40 km/h, mille eest on võimalik määrata kuni 400 euro suurune trahv. Suurima kiiruseületamise, ehk üle 60 km/h lubatust kiiremini sõitmise eest võib määrata rahatrahvi kuni 1200 eurot, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kaheks aastaks.