:format(webp)/nginx/o/2024/01/31/15861401t1h9323.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2024/09/11/16351514t1h9669.jpg)
Sedaaegu kui ühed riigikogu liikmed olid skandaalsel reisil kommunistlikkus Hiinas, viibis Kagu-Eestist valitud Ester Karuse teise parlamendidelegatsiooni koosseisus Indias, et tähistada sealsete tiibetlastega demokraatia päeva ning avaldada toetust Hiina poolt okupeeritud Tiibetile.
«Käisime Indias Dharamshalas, kus resideerub Tiibeti eksiilvalitsus. Miks? Sest Tiibeti eksiilvalitsus tähistas 2. septembril demokraatia päeva ja meie läksime sinna neile toetust avaldama,» ütles Ester Karuse (SDE).
Koos temaga olid reisil riigikogu Tiibeti toetusrühma esimees Juku-Kalle Raid (Eesti 200) ja toetusrühma liige Karmen Joller (Reformierakond) ning Eestis Tiibeti asja ajav Roy Strider.
/nginx/o/2024/09/11/16351530t1hde2b.jpg)
2. septembril tähistatud demokraatia päeval kohtusid saadikud Tiibeti eksiilvalitsuse presidendi ja eksiilparlamendi spiikriga. Eestlased pidasid kõnesid, innustades välismaal elavaid tiibetlasi vastu pidama ning lootma, et nii nagu kord lagunes Nõukogude Liit, saab ka Tiibet kord taas vabaks. Alates 1951. aastast on Tiibet Hiina Rahvavabariigi poolt okupeeritud.
«Mina puudutasin oma kõnes seda, et olen sündinud vabas Eestis, aga olen oma vanaemalt kuulnud lugusid, kuidas pidi peitma Eesti lippu,» meenutas Karuse. «Kui küsida, mida mina saan Tiibeti heaks teha, siis saan nendega koos seista ja avaldada nii oma toetust. Iga impeerium võib kord laguneda.»
«Sellised visiidid on tiibetlastele üliolulised, kui tuleb ametlik delegatsioon, mitte ei ole ühe saadiku kohtumine kohvikus,» rääkis saadikutega reisil käinud Roy Strider. «See on väikeste riikide ainus viis, kuidas kokku hoida. Me peame üksteist toetama. Praegu on Eestil see võimalus ja pole olemas sellist oraaklit, kes teaks, mida tulevik toob.»
Strideri sõnul on tiibetlaste eksiilvõim eriline, sest lisaks eksiilvalitsusele on neil olemas ka eksiilparlament.
Eestlaste peetud kõned 2. septembril võeti Karuse sõnul väga soojalt vastu ning oraatoreid kostitati aplausiga ka sõnavõttude vahele.
«Paljud ei tea tegelikult seda olukorda, mida Hiina on Tiibetis teinud,» märkis Karuse. «Lood on väga traagilised. Igal aastal püütakse Tiibetist läbi Nepaali jõuda Indiasse. Alates 2008. aastast on Hiina piirivalvet tugevdanud ja Tiibetist väljapääsemine on muutunud päris keeruliseks. Ränk teekond tuleb läbi mägede, inimestel on kohale jõudes külmakahjustused – sõrmed ära külmunud.»
Tiibetlased üritavad põgeneda oma kodumaalt, et Indias, kus resideerub nende usujuht dalai-laama, hoida alles oma keel ja kultuur. «Satelliidifotodelt on näha, kuidas Hiina on Tiibetis ehitanud raudteid, teid vanade kloostrite asemele. Kultuur lõhutakse ära. Taristut on vaja, et vedada Tiibetist välja maavarasid. Kui vaadata kaarti, Tiibeti suurust, siis on näha, miks Hiina sellest kinni hoiab,» märkis Karuse.
Veel enne kui Eesti saadikute reis 30. augustil sai India poole alata, laekus neile Hiina saatkonnast noot, milles kommunistlik riik kutsus riigikogulasi üles reisi ära jätma. «Seal oli, et Tiibet on iidsetest aegadest olnud Hiina osa ja et dalai-laama on separatist,» lausus Karuse.
Kokku vältas saadikute reis Indiasse Dharamshalasse viis päeva, sellest kolm kohapeal. Reisi ajal said nad teateid ka riigikogu liikmete samal ajal toimuva visiidi kohta Hiina Rahvavabariiki. «Loomulikult see jahmatas. Viimasel päeval oli see meil jututeemaks, et meie oleme täna siin, aga parlamendi visiit on ka Hiinasse,» märkis Karuse.
Kuigi Hiinas vastuvõtjate kulul reisinud riigikogu aseesimees Toomas Kivimägi on öelnud, et Eesti peab suhteid Hiinaga hoidma, pole Karuse kolleegiga ühel meelel. «Hiina visiit ei olnud okei,» kinnitas ta.
Saadikute reisikulud Indiasse kaetakse riigikogu liikme kuluhüvitiste arvelt.