Margus Viigimaa: eestlased kipuvad geenidest tulenevaid terviseriske liiga määravaks pidama

Margus Viigimaa Foto: Sander Ilvest

Kui palju sõltub geenidest ja kui palju inimese eluviisist? «Mul on kehvad geenid, mida ma teha saan? Kas tõesti saan mina muuta rohkem kui geenid?»

Sellised küsimused on minu vastuvõttudele tulevatel inimestel sageli. Paljud mõtlevad, et kui on halb geneetiline eelsoodumus, siis pole midagi teha. Seda kinnitas ka kahe rahva tervist võrdlev uuring Swestonia. Eestlased usuvad selle tulemuste kohaselt tunduvalt vähem kui rootslased, et tervisliku eluviisiga on võimalik südamehaiguseid edukalt ennetada. Seevastu teadlaste ja arstide hinnangul saab 80–90 protsenti südame-veresoonkonnahaigustest ära hoida tervisliku eluviisi ja ennetavate ravimitega.

Tuleb siiski tõdeda, et paljud südamehäired on pärilikud, sealhulgas arütmiad, kaasasündinud südamehaigused ja ülikõrge kolesteroolitaseme haigus hüperkolesteroleemia. Infarkti, insuldi ja südamepuudulikkuseni viiv südamehaigus võib esineda pereti. Geneetilised variatsioonid ehk mutatsioonid geenides mõjutavad südamehaiguste tekke tõenäosust.