Sügis on toonud kaasa metsloomade suurema aktiivsuse, mistõttu võib neid maanteedel kohata tavalisest rohkem. Seega on sõidukijuhtidel hämaras liigeldes oluline olla tavalisest ettevaatlikum.
Sügis toob loomad sagedamini teele
Eriti tähelepanelik tasub olla liiklusmärgi «Metsloomad teel!» piirkonnas, sest seal ületavad ulukid sagedamini teed. Samuti tasub valvsaks jääda metsatukkade vahel ja põldude lähedal. Hämaral ajal, eriti päikesetõusu eel ja loojangu järel on metsloomade liikumisaktiivsus loomupäraselt suurem. Samuti on neid rohkem liikvel alanud jahihooaja ning jooksuaja tõttu.
«Aktiivsel liikumisperioodil sagenevad olukorrad, kus ulukid satuvad tavapärasest enam teedele ning on suurem oht auto ja metslooma kokkupõrkeks. Seega peame liiklejatena eriti hoolsad olema ja teele lähenevaid metsloomi märkama,» ütles transpordiameti keskkonnakorralduse üksuse juhataja Villu Lükk. «Samuti tuleb meeles pidada, et kui üks loom ületab teed, võivad talle järgneda ka teised,» hoiatas ta.
«Metsloomadel on oma sisseharjunud rajad, mida nad meelsasti ei muuda. Seetõttu tuleb liiklusmärgi «Metsloomad teel!» piirkonnas eriti ettevaatlik olla, järgida kiiruspiiranguid ning vajadusel ka kiirust maha võtta. Metsloomal on alati peatee,» lisas Lükk.
Mitmel pool üle Eesti on tarastatud teelõikudel loodud metsloomadele teeületuskohad, mis varustatud hoiatava märgistusega. Kose–Võõbu neljarajalisel teelõigul hoiatab liiklejaid suurulukite tuvastussüsteem. Loomad pääsevad maanteed ületama kolmest samatasandilisest ületuskohast ning nende lähenemise registreerivad spetsiaalsed andurid. Need edastavad info muutuva teabega liiklusmärkidele, mis hakkavad vilkuma ning piiravad lubatud sõidukiiruse 70 km/h.
Lisaks käivitas transpordiamet pimedal ajal toimivad hoiatused muutuva teabega infotabloodel piirkondades, kus ulukid sagedasti teed ületavad.
Riigiinfo telefonil 1247 registreeritakse aastas ligi kuue tuhande looma hukkumine, enamik väiksemate loomadega seotud õnnetusi jääb seejuures arvatavasti registreerimata. Nendes õnnetustes saab vigastada 20–30 inimest aastas. Viimastel aastatel on probleem pigem süvenenud.