Põhjuseks mitmete EL riikide mure, et huntide arvu tõusuga käib kaasas ka hundi tekitatud kahjude kasv ja seetõttu on tekkinud vajadus anda riikidele erisusi hundipopulatsioonide arvukuse reguleerimiseks. Eesti huntide kaitsestaatus ei muutu.
2019. a loodusdirektiivi aruande andmetel on hundi seisund Euroopas ebasoodsas seisundis kuues regioonis seitsmest. Vahepealsel perioodil on hundi arvukus liikmesriikides suurenenud ja sellest tulenevalt suurenenud ka murdmised. Kõige rohkem on murtud lambaid ja riigid on pidanud maksma karjapidajatele järjest suuremaid summasid kahjude hüvitamiseks. Samas ei võimalda EL regulatsioon hunte paljudes liikmesriikides küttida ja on tekkinud vajadus erisuste tekitamiseks. Kliimaministeeriumi elurikkuse kaitse osakonna juhataja Timo Kark tuletas meelde, et Eesti on selle erisuse Euroopa Liiduga liitumisel juba saanud, seega hääletustulemused ei mõjuta Eestis elavate huntide kaitsestaatust. „EL ühine ettepanek tähendab hundi kaitsestaatuse viimist range kaitse alt lihtsalt kaitse alla, mis võimaldaks ka teiste liikmesriikide jaoks suuremat paindlikkust“ selgitas Kark.