:format(webp)/nginx/o/2024/09/30/16389249t1h70f8.jpg)
Vahel tasub piiri taga ära käia, et aduda paremini seda, kuhu oleme siinsel kodutanumal jõudnud. Minul õnnestus oma puhkusenädalal külastada järjest nii Saksamaad kui Rootsit – esimest koos Põlva kammerkooriga Maarja ja teist koos Põlva valla külavanematega. Seejuures saan mõlema riigi puhul endale lubada tagasivaadet ka enam kui kolme aastakümne taha.
Oma esimesest reisist Saksamaa väikelinna Sülfeldi läinud sajandi üheksakümnendate esimesest poolest on meeles hiigelpikk ootejärjekord Leedu-Poola piiril, pea talumatud sanitaartingimused, magamine bussi põrandal ja pakisupist valmistatud lõunad sealsamas bussis. Aga ka ekslemine öisel Saksamaal, sest GPS-seadmeid siis veel polnud. Poola vältimiseks suundusime mõned korrad Saksamaale ka Rootsi ja Taani kaudu, sest nõnda tundus märksa inimlikum. Viimased korrad aga on meie väärtuslikku aega märgatavalt säästnud hoopis lennusõit.
Tegelikult võiks edaspidi Saksamaale või mujalegi taas ka maitsi Poola kaudu minna, sest sealne teedeehitus on arenenud tormilise kiirusega. Ööbimiskohadki on igati tasemel ning turistid erinevalt üheksakümnendatest oodatud. Siit esimene torge kodumaa suunas: meie pole kogu selle ajaga suutnud ühtegi põhimagistraali neljarealiseks muuta.
/nginx/o/2019/06/27/12304064t1h28b2.jpg)