Arenduskeskuse juht: peagi ees ootav maksutõus mõjub kõige halvemini väikeettevõtetele

Võrumaa arenduskeskuse juhatuse liikme Tiit Tootsi hinnangul on Lõuna-Eesti ettevõtjad leidlikud ja püüavad otsida uusi turge. Foto: Arvo Meeks

• Inimeste tarbimisharjumused on muutumas ja ostujõud vähenemas.
• Ei tasu lootma jääda ainult riigi toele, vaid peab ka ise pingutama.
• Ligi pooled Võrumaa arenduskeskuse nõustamistest on seotud toetuste taotlustega.

Valitsus tõstab makse, igapäevakulud ja teenused kallinevad. Samas näitavad statistikaameti andmed, et Valga-, Võru- ja Põlvamaa inimesed teenivad endiselt oluliselt vähem kui harjumaalased. Kui pealinna ümbruses maksti teises kvartalis töö eest keskmiselt 2273 eurot kuus, siis lõuna pool Tartut tuli leppida pisut rohkem kui 1500 euroga. See jääb alla ka Eesti keskmisele palgale, mis on 2007 eurot. Võrumaa arenduskeskuse juhatuse liige Tiit Toots on täheldanud ettevõtluses ebakindluse süvenemist juba nüüd, kui uued maksud pole veel kehtima hakanudki.

Kuidas vähem teenivate piirkondade pered toime tulevad? Kas ostuvõime ja teenuste tarbimine on vähenenud ja kuidas see avaldub ettevõtluses?

Näeme poes ja tunnetame ka arenduskeskuses, et inimeste ostujõud väheneb. Koos perede majandusliku ebakindlusega mõjutab see omakorda kaubandus- ja teenindussektorit ning ka tootmisettevõtteid.

Suured muutused on alanud veel enne, kui kõrgemad maksud jõustuvad. Tuleb teateid koondamistest – nii paneb Võrus uksed kinni mitu pika ajalooga firmat. Paljude ettevõtete juhid kurdavad juba praegu, et kulude kasv ei võimalda välisturgudel konkureerida. Kui hull olukord on?

Ettevõtjate ja ettevõtete probleemid on sõltuvalt tegevusvaldkonnast pisut erinevad. Võrumaa üks suurimaid sektoreid – puidu- ja mööbliettevõtted – on kulude kasvu ja probleemide tõttu peamistel turgudel, eelkõige Skandinaavia maades teistega võrreldes keerulisemas seisus olnud juba mõnda aega. Kõige paremad ajad pole ka metalli töötlevatel firmadel, raskes seisus on õmblus- ja jalatsitööstus. Kuid ettevõtjad tegutsevad, ollakse leidlikud, otsitakse uusi turge, arendatakse tooteid, et pöörata langus kasvuks.

Ettevõtluse keerulisest olukorrast hoolimata on registreeritud töötute hulk Võrumaal tänavu vähenenud. Septembri lõpu seisuga on töötuid 885 ehk 6,1%, aasta algul oli neid üle 8%. Maksu ja tolliameti andmete põhjal on tegutsevate ettevõtete arv võrreldes eelmise aastaga kasvanud 2,5% ja töötajatega ettevõtete arv kasvanud 2,2%. Samas on kulud suurenenud: tööjõumaksud on kasvanud 9,1% ja tasumisele kuuluv käibemaks 10,4%. Maakonna ettevõtete kogukäive on kahanenud 2,2% ja eksport 8,1%.

Tööhõives näeme Lõuna-Eesti maakondade vahel ka erinevusi: Võrumaal on töötuid kõige vähem, Põlvamaal pisut enam – 6,7%, Valgamaal koguni ligi 9%. Samas on Eesti keskmine töötuse määr 6,9%. Paljud, kes suurtest keskustest kaugel, on ametis mõnes väiksemas firmas või ise enda tööandjad. Milline on maksukoormuse kasvu mõju neile?

Prognoos on tume – hinnatõus mõjubki kõige halvemini mikro- ja väikeettevõtetele. Võib juhtuda, et osa firmasid peab tegevuse lõpetama. Uusi mikro- ja väikeettevõtteid lisandub aga vähem.

Ütlesite küll, et Võrumaa firmaomanikud ei jäta jonni ja püüavad, kuid noored siiski lahkuvad – kes pealinna, kes välismaale. Samas müügiks pakutavaid krunte või elamispindu polegi väga palju saada. Tõrva-taolisest algatusest, kus eelkõige noortele peredele loodi oma elamurajoon, pole mujal eriti kuulda olnud. Miks peaks noored üldse Võrumaale tulema või jääma?

Maakonna rahvaarvu kahanemine on viimasel kahel-kolmel aastal pidurdunud. Seda on mõjutanud koroonapandeemiast ajendatud ümberasumine Eesti sees ja siia saabunud Ukraina põgenikud. Usume, et seda trendi toetab ka meie elanike rahulolu siinse elukeskkonnaga, ettevõtete võimekus pakkuda tööd ja väärilist palka, inimeste ettevõtlikkus ja südikus raskustest väljapääsu leidmisel.

Võru maakonda tulekut ja siia jäämist takistab kvaliteetse elamispinna vähesus. Tõrva pole õnneks siiski ainus noortele peredele ja nende kaudu piirkonna arengule mõtlev omavalitsus. Võrumaal on Rõuge vald ja Võru linn loonud peredele võimaluse saada soodustingimustel krunte ning Setomaal on toetusprogramm «Noored Setomaale». Need on andud peredele võimaluse soodsamalt rajada või renoveerida kodu, kuid ainult omavalitsuste pingutustest ei piisa.

On küll Euroopa Liidu toetused kortermajade ja eramute renoveerimiseks, kuid nende kasutuselevõttu pärsivad meie inimeste jaoks liiga suur omaosaluse määr ja see, et omaosaluse katteks ei anta laenu. Jõuame jälle keskmise palga võrdluse juurde... Toetusmeetmed ja laen omaosaluse katteks peavad muutuma ka meie kandi inimestele kättesaadavamaks. Loodetavasti on esimesed muudatused paremuse poole varsti tunda.

Milliste probleemidega ettevõtjad enim arenduskeskuse poole pöörduvad ja millega saate neid aidata?

Ligi pooled ettevõtluse nõustamistest on viimasel aastal seotud mitmesuguste toetuste taotlustega. Vajatakse abi äriplaani, finantsprognoosi ja muu taolise koostamisel. Enam soovitakse uute ettevõtete ja ärimudelite loomiseks kaasata nõustajat. Suurenenud on ka ettevõtjate pöördumised, et aitaksime leida lahendusi keerulisest finantsolukorrast väljapääsuks.

Võib juhtuda, et osa firmasid peab oma tegevuse lõpetama. Uusi mikro- ja väikeettevõtteid lisandub aga vähem.

Toetuste taotlused investeeringuteks näitavad, et ettevõtted valmistuvad majanduskasvuks. Prognoosime, et ettevõtete uued maksud on lähitulevikus lisanduv nõustamise teema. Siinkohal kutsungi ettevõtjaid üles pöörduma oma murede ja küsimustega meie konsultantide poole, sest nemad saavad olla toetuste taotlemisel ning ettevõtete arendamisel toeks.

Kui tulemuslik on olnud Võrumaa majanduse ümberkujundamine – ida asemel lääne suund, kohaliku toorme väärindamine, nutikas tehnoloogia?

Kohaliku toorme kõrgem väärindamine on pidev protsess. Varem Venemaalt ja Valgevenest soetatud toorme asemele on leitud uued tarnijad, arendatakse nii uusi tehnoloogiaid kui ka tooteid.

Millisena näete piirkonna arenguvõimalusi ja tulevikku? Kas on põhjust loota ka riigi regionaalpoliitikale või tuleb ise hakkama saada?

Võti on suuresti meie endi kätes. Me ei tohi lootma jääda ainult riigi toele, peame ise pingutama, et oleks tasuvaid töökohti, kvaliteetseid teenuseid ning sobilikke elukohti. Kõige selle juures peaks Tallinnasse koondunud poliitikud ja ametnikud arvestama meie piirkonna huve. Riik ei tohiks jääda meie inimestele ja ettevõtjatele kaugeks.

Riigi vajadusi ja survet on hästi tunda Nursipalus. Kuid kas suured kaitseinvesteeringud ja kaitseväelaste koondumine Võrumaale elavdavad ka kohalikku majandust ja loovad uusi töökohti, sest vaja on ju näiteks teenindajaid ja kortereid?

Riigi kaitseinvesteeringute keskuse esindajad kinnitavad, et mitu Võru maakonna ettevõtet on juba uued võimalused üles leidnud. Kaitseinvesteeringute keskus on võtnud kasutusele dünaamilise hankesüsteemi ja jagab suured hanked piirkondade kaupa osadeks, mis võimaldab kaitseväega seotud pakkumistel osaleda ka väiksematel ettevõtetel.

Võrumaa arenduskeskus annab oma panuse, et ettevõtjad oleksid nende võimalustega võimalikult hästi kursis ning Nursipalu harjutusväljaga kaasnevate negatiivsete mõjude kõrval saaksime osa positiivsest poolest. See aitaks elavdada majanduskeskkonda ja suurendada inimeste sissetulekut.

Tervikuna on Nursipalu laiendus meie maakonna arengule ja inimestele mõjunud kahtlemata halvasti: kodude kaotus, suurenenud mürafoon ja negatiivne keskkonnamõju. Aga seda olulisem on, et ettevõtjad näeks suurte kaitseinvesteeringutega kaasnevaid võimalusi piirkonna majanduse arenguks.

Teeninduse valdkonnas on liitlaste piirkonda tulekut juba tunda – tööd saavad toitlustusasutused, taksoteenuste osutajad ja sõiduautode rendi firmad.