/nginx/o/2009/02/11/131964t1hf985.jpg)
Lätis laieneb kollatõve ehk A-hepatiidi levik. Valkast umbes 50 km kaugusel Smiltenes on registreeritud juba neli haigestumist ja kuna tegu on sedapuhku esimeste juhtudega Valka rajoonis, tuleb tõdeda, et ohustatud on Valgamaagi.
A-hepatiit jõudis Eestile ohtlikult lähedale
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõik neli haigestunut on õpilased. Üks käib Smiltenes asuvas keskkoolis, kolm põhikoolis. Üks haigestumine toimus Rēzekne rajoonis Adamova internaatkoolis õppiva lapse kaudu, kes tõve Smiltenesse oma vennale tõi. Kaks õpilast nakatus Riias. Kõik neli last on Valka rajooni ajalehe Ziemeļlatvija andmeil haiglaravil.
Kõiki Smiltenes praktiseerivaid perearste on juhtunust teavitatud ning nad pööravad suurt tähelepanu nelja lapse pereliikmetele ja klassikaaslastele, et nende võimaliku haigestumise korral seda õigeaegselt diagnoosida.
«Koolides on olemas kõik tingimused isiklikust hügieenist kinnipidamiseks. Kõige tähtsam, et lapsed neid kasutaksid ning peseksid käsi pärast tualetis käimist ja enne söömist,» rääkis tervishoiuspetsialist Rasma Grauda.
Valgamaa seni puutumata
Eesti terviskaitseinspektsiooni avalike suhete juht Iiris Saluri kinnitas, et Valgamaal ei ole viimastel aastatel ega ka alanud aastal A-viirushepatiiti registreeritud. «Kuna Eestis üldse on hepatiiti vähe registreeritud ja needki juhud enamasti sisse toodud, ei ole mõtet osutada ühelegi maakonnale,» märkis Saluri.
Ta lisas, et Lätis leviva hepatiidi iseloomustamiseks saab öelda, et tõve levik Lätis sai alguse nakatumisest süstivate narkomaanide seas. Sellele järgnesid puhangud toitlustusasutustes ja koolides. «Nakatunute arv oli sellega piisavalt suur, et viirused elanikkonna seas ringlema panna,» tõdes Saluri.
Epideemia ulatuslikku levikut on tema sõnul soodustanud kaks olulist tegurit. Esiteks on A-hepatiidi haigestumine Lätis olnud enne käesolevat epideemiat paljude aastate jooksul madalal tasemel. Nii kujunes üsna laialdane elanikkonna kiht, kellel puudus immuunsus viiruse vastu. Teiseks ei hakatud Lätis epideemia algstaadiumis riskirühmi A-hepatiidi vastu vaktsineerima.
Põhimõtteliselt on Eestis olemas needsamad A-hepatiidi leviku riskitegurid nagu Lätis. «Selles mõttes ei ole selle haiguse eest kaitstud ükski riik, kus ei vaktsineerita riskirühma kuuluvaid inimesi A-hepatiidi vastu – seda kinnitab Lätiga samaaegne levik näiteks Tšehhis, Slovakkias ja Ukrainas,» rääkis Saluri.
Naaber riskiriigiks
Eesti kodanikele on A-hepatiiti nakatumise riskiriigid Läti, Egiptus, Tuneesia, Maroko, Venemaa ja Ukraina. Valdavalt toimub nakatumine viirustega saastunud toidu või joogivee kaudu.
Olukorras, kus Lätis nakatumine võib olla tõenäoline, soovitab terviskaitseinspektsioon võimalusel mitte sõita Lätti vaba aega veetma näiteks kooliklassidel või muidu rühmaviisi.
Kui sinna sõitmine on vajalik, tuleks inspektsiooni manitsusel vaktsineerida end A-hepatiidi vastu vähemalt kaks nädalat enne Lätti jõudmist. Vaktsineerimata inimene peaks Lätis kui riskipiirkonnas viibides täitma hoolega hügieeninõudeid – eeskätt pesema käsi.
Kuid juhul, kui inimene juhtub sööma viirustega saastatud toitu või jooma saastatud vett – näiteks restoranis või baaris –, ei ole nakatumine välistatud ka hügieeni järgimisel.
Efektiivselt kaitseb ainult A-hepatiidi vastane immuunsus, mis saadakse kas vaktsineerimisel või on saadud haiguse varasemal läbipõdemisel.
Eestis registreeriti mullu 13 A-hepatiiti nakatumist, nendest 11 juhul nakatuti välismaal ja kuuel juhul saadi tõbi just Lätist. 2007. aastal oli meil 10 haigusjuhtu, nendest kuuel korral nakatuti väljaspool Eestit.