:format(webp)/nginx/o/2024/01/31/15861401t1h9323.jpg)
/nginx/o/2024/10/24/16439611t1hd04f.jpg)
- Rõuge ja Antsla vald tahavad Mõniste külade piirimuudatused enne valimisi ära teha
- Rahvale anti ülevaade läbirääkimiste käigust
- Antslas kaalutakse Mõniste piirkonna lisandumist valda väga põhjalikult
Võrumaa edelanurgas asuvasse Mõniste rahvamajja kogunes kolmapäeva õhtul sadakond inimest kuulama Rõuge ja Antsla vallajuhtide vahekokkuvõtet, kuidas edeneb 17 Mõniste piirkonna küla üleandmine Rõuge vallalt Antslale.
«Praegu käib võidujooks ajaga,» ütles Rõuge vallavanem Britt Vahter. Piirimuudatust planeeriva kahe valla esindajad on kokku seadnud läbirääkimiste ajakava, kus viimase kuupäevana on kirjas 17. aprill 2025.
See on tärmin, millal hiljemalt tuleb valitsusele esitada taotlus Rõuge ja Antsla vallapiiride muutmisest 17 Mehkamaa küla võrra. Siis jõuab valitsus Vahteri sõnul asja ära otsustada nõnda, et Mõniste kandi inimesed saaksid järgmisel sügisel osaleda juba Antsla vallavolikogu valimistel.
/nginx/o/2024/10/24/16439614t1h2899.jpg)
«Tuleb huvitav protsess, teeme oma parima,» lubas Vahter. «[Rõuge] valla poolt vaadates igal juhul väga kurb, aga demokraatia on demokraatia – see on ilus ja valus. Kui olete avaldanud soovi teha see protsess läbi, pean igati õigeks, et see peab saama lahendi.»
Rõuge vallavolikogu tegi tänavu juunis Antsla vallale ettepaneku alustada läbirääkimisi piiride muutmiseks, millega 17 Mõniste piirkonna küla antaks üle Antsla vallale. Antsla volikogu võttis ettepaneku vastu ning nüüdseks on kahe valla esindajad pidanud maha ka esimesed töökoosolekud. Järgmine kohtumine on kokku lepitud 31. oktoobriks.
:format(webp)/nginx/o/2024/10/24/16439613t1h14e5.jpg)
«Ühelt poolt on hea meel, et Antsla vallaga tahetakse liituda, teistpidi on see vastutus ja kohustus,» lausus Antsla vallavanem Avo Kirsbaum Mõniste inimestele. «See on justkui kasulapse võtmine. Tuleb väga põhjalikult läbi arutada ja kaaluda, et me saaksime hakkama – et me ei petaks teie ootusi.»
Peamine küsimus, mis läbirääkimistel lahendamist vajab, on Kirsbaumi sõnul Mõniste küladega seotud vallavara ületulek Rõuge vallalt Antslale. «Kindlasti on natuke ärevaks tegev laen, mis on [Mõniste] rahvamaja ja koolimaja jaoks võetud. Ühe inimese kohta on selle piirkonna laenukoormus kindlasti suurem, kui see praegu Antslas on,» nentis ta. «Kõik muu on lahendatav. Ajaga võidujooks meil tõesti käib.»
Kirsbaumi viidatud rahvamaja ja kooli laenude puhul käib jutt 950 000 eurost, mille tagasimaksmise jätkamise soovib Rõuge vald koos külade üleminekuga Antsla vallale üle anda. Varadega seotud teemasid ja raamatupidamislikke nüansse on vallajuhtide kinnitusel üksjagu palju. Suuremat selgust oodatakse novembris, kui on ära toimunud Rõuge valla majandus-arengukomisjoni koosolek. Seal pannakse paika Rõuge-poolsed varade ja kohustuste üleandmise tingimused. Siis on Antsla kord otsustada, kas neile on sellised tingimused vastuvõetavad.
«Kui vaatame varadele otsa, siis need on bilansilise jääkväärtusega 2 miljonit eurot: hooned, teed, pargid ja muu,» selgitas Antsla vallavolikogu esimees Merike Prätz. «Midagi pole teha, paljud otsused tehakse rahalise kulu järgi. Me kindlasti ei taha valda Exceli tabeli järgi juhtida, aga see on tugev määraja.»
/nginx/o/2024/10/24/16439612t1h6ae4.jpg)
Prätzi sõnul peab arvestama ka Antsla valla olukorda. Sel aastal sai valmis pikalt planeeritud Antsla gümnaasiumihoone remont, mis suurendas valla laenukoormust rohkem, kui sooviti. Lisaks on vallas Kuldre kool, mida soovitakse säilitada põhikoolina, sest see, mis juhtub, kui põhikoolist saab kuueklassiline kool, on Antsla varem ära proovinud. Kunagine Lepistu kool jooksis lastest tühjaks ja on ammu suletud.
«Üleüldiselt ei saa öelda, et Antsla majanduslik seis on keeruline, aga me oleme väga konservatiivsed,» kinnitas Prätz.
Mõniste piirkonna külade vallavahetuse ettevalmistamine läheb novembris kava kohaselt edasi. 27. novembriks tuleb moodustada komisjon rahvaküsitluse läbiviimiseks ning määrata nii aeg kui koht, kus külarahvas saab vastata, kas nad pooldavad Antsla hõlma alla minekut või mitte.
Küsitlus tehakse Britt Vahteri kinnitusel põhimõttel, et kui näiteks Koemetsa küla 18 inimesest osalevad rahvaküsitlusel kolm ja nad otsustavad vallavahetust toetada, loetakse seda kogu küla seisukohaks. Tingimust, et pool või kolmveerand külarahvast peaks küsitluses tingimata osalema, et see üldse arvesse läheks, ei seata.
/nginx/o/2024/10/24/16439615t1h2a43.jpg)
«Kui Rõuge hakkaks tekitama barjääre, siis tunduks, et Rõuge ei lase teil saada oma tahtmist. Arvan, et Rõuge selliseid tingimusi seadma ei hakka,» sõnas Vahter.
Samuti soovis ta, et 17 Mehkamaa küla käsitletaks kultuurilise tervikuna ehk kui valda vahetatakse, siis teevad seda kõik koos või mitte ükski. «Muidu oleks see kultuuriruumi lõhkumine,» ütles Vahter. Seega, kui mõni küla otsustab rahvaküsitlusel toetada Rõuge koosseisu jäämist, kuid enamik eelistab Antslat, ei hakata 17 küla kahe valla vahel ära jagama.
«Seadusest tulenevalt ei ole hääletustulemus volikogule siduv,» lisas Vahter. «Aga see on väga oluline, see näitab volikogule inimeste tahet ja meelsust. Annab volikogule suunise.»
Täpne teave rahvaküsitluse toimumise kohta avalikustatakse hiljemalt 26. detsembriks ning küsitlus ise peaks toimuma 10.–12. jaanuaril tuleval aastal.
Rõuge vallavalitsus plaanib piirimuudatuse üle otsustada 5. veebruaril ning vallavolikogu 25. veebruaril. Kui Rõuge volikogu on piirimuudatusega nõus, tuleb Antsla volikogul hiljemalt järgmise aasta aprillis öelda selles asjas oma sõna. Kui Antsla nõustub aprillis külade vastuvõtuga, jõutakse 17. aprilliks valitsusele see taotlus üle anda.
/nginx/o/2024/10/24/16439645t1he16c.jpg)
MÕNISTE VALLAVAHETUS
Endine Mõniste vallavanem Katrin Roop ja Rõuge vallavolikogu liikmed Rein Lepp ning Meelis Mõttus tegid 5. aprillil Rõuge vallavolikogule ettepaneku algatada menetlus Hürova, Hüti, Kallaste, Karisöödi, Koemetsa, Kuutsi, Mõniste, Parmupalu, Peebu, Sakurgi, Saru, Singa, Tiitsa, Tundu, Tursa, Vastse-Roosa ja Villike küla üleandmiseks Rõuge valla koosseisust Antsla valla koosseisu.
Ettepanekule oli alla kirjutanud 283 inimest.