Üle Põlvamaa kokku tulnud raamatukogutöötajad tutvusid kolmapäeval Räpina valla raamatukogude ning Leevaku elektrijaamaga. Leevaku raamatukogus peatuti pikemalt, et üheskoos tähistada maaraamatukoguhoidja päeva.
GALERII ⟩ Põlvamaa raamatukoguhoidjad keskendusid koosloomele
Põlva keskraamatukogu pearaamatukoguhoidja Külli Otsa tagasivaatel sõideti kõigepealt Ruusa raamatukokku, mida tutvustas raamatukoguhoidja Elve Vals. Seejärel viis tee Leevaku hüdroelektrijaama-muuseumi, saatjaks Leevaku raamatukoguhoidja Karmen Pedosk. Tegu on väga huvitava sümbioosiga: suure mürinaga töötav turbiin ja ilus muuseumituba. Viimases leidis uue maja ehitamise ajaks peavarju Leevaku raamatukogu.
Raamatukogu, ühtlasi kogukonnakeskus, oligi maapäeva peamine sihtpunkt. Algatuseks vaadati 2023. aasta suve hakul avatud ilus maja üle ning kuulati Karmen Pedoski ja Kairi Kasearu selgitusi.
Südapäeval andis päevajuht, Tartu Ülikooli empiirilise sotsioloogia professor ja Leevaku elu edendaja Kairi Kasearu sõna Põlvamaa omavalitsuste liidu juhatuse esimehele, Põlva vallavanemale Martti Rõigasele. Katke tema tähelepanuväärsest sõnavõtust: „Kui maailmas võtab võimu tehisintellekt, siis kust võib leida pärisintellekti? Julgen väita, et pärisintellekti keskused on maaraamatukogud. Veel enam, maaraamatukogul on tehisintellekti ees alati ja jäädavalt suured eelised. Miks? Sest raamatukogu on üks kõige kättesaadavam, avatum ja tolerantsem asutus üldse!“
Räpina vallavanem Enel Liin toetas eelkõnelejat ja meenutas toredaid juhtumisi raamatukoguhoidjate kokkusaamistelt.
Marika Aruküla juhendamisel andsid ilusa kontserdi Räpina loomemaja laululapsed Laureen Marie Piir, Grettel Talv, Maria Panova, Elizabeth Randma, Maribel Küttmann, Heleri Talvik ja Karl-Markkus Rebane.
Kairi Kasearu pidas väga huvitava ettekande „Kogukonnapõhine tegutsemine ja koosloome kui jätkusuutlikkuse alustalad“. Ta avas põhjalikult kogukonna mõiste. Kogukond on alati mitteformaalne, kusjuures raamatukogu on kogukonnale väga vajalik ankurasutusena.
Kasearu kõneles ka kogukonnateatrist ehk aastatel 2023 ja 2024 etendunud lavastusest „Leevaku kullakaevur“, mis jutustab Leevaku kuulsa korstna loo. Projekti ellukutsuja on Leevaku juurtega näitleja Tiina Mälberg, teksti autor Piret Saul-Gorodilov, kes kasutas palju kohalike elanike mälestusi. Lavastas Marko Mäesaar.
Omal ajal kuulus Leevaku Toolamaa valla koosseisu. Kasearu on kogunud ajalehesõnumeid, mis mahlakas sõnastuses pajatavad sealsete raamatukoguseltside tegevusest. Leidub neis omajagu kriitikatki, näiteks nende suhtes, kes teatrietendusele tasuta sisse hiilivad. Niimoodi ei kogu ju piisavalt raha raamatute ostmiseks! Sotsioloogina arutles Kairi Kasearu koos kuulajatega raamatukogu lugejate arvu dünaamika üle 1990ndatest siiani.
Maapäeva oluliseks osaks on alati ka tunnustamine. Seekordsed tööjuubilarid (5–45 aastat) on Margit Õkva (Peri raamatukogu), Kadri Oraka (Karilatsi), Elve Vals (Ruusa), Ene Lugamets (Himmaste), Külli Vardja (Ahja), Ivi Randma ja Eda Pettai (Põlva). Kuldjuubilar 50 tööaastaga on Põlva keskraamatukogu raamatukoguhoidja Mare Tee, ühtlasi tuntud pillimängija ja rahvatantsuõpetaja.
Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu (ERÜ) konkursside nominente on tänavu kaks. Aasta lasteraamatukoguhoidja nominent on Räpina valla keskraamatukogu lasteraamatukoguhoidja Evi Tiigimäe, kellel sujub ühtviisi hästi koostöö nii lasteaialaste kui gümnasistidega. Ta viib läbi väga palju üritusi ja on väga hea lastekirjanduse tundja. Rõõmsa ja rahuliku meelega Tiigimäe saab päris keerulises keskkonnas – raamatukogu asub koolimajas – väga hästi hakkama.
Põlvamaa aasta maaraamatukoguhoidjaks, ühtlasi üleriikliku konkursi nominendiks valisid kolleegid Elve Valsi, kelle korrektsus ja ilumeel on ülim. Ruusa kogukonna esindajad iseloomustavad teda nii: „Elve Vals oskab hinnata ruumi ja aega, et mitte teha tegevusi „linnukese“ pärast, vaid iga tegevus ja kohtumine peab olema eesmärgipärane. Just selline maaraamatukoguhoidja on meie piirkonna igas eas inimestele tänuväärne, osates hoolida ja märgata ning alati abiks olla.“
Evi Tiigimäe ja Elve Valsi südamlikest sõnavõttudest jäi kõlama koostöö tähtsus. Mõlemad pälvisid pälvisid POL-i tänukirja, mille andis üle Martti Rõigas.
Konkursside võitjad selguvad 2025. aastal.