Päevatoimetaja:
Tomi Saluveer

Paljudes kodudes varitseb oht langeda nähtamatu tapja ohvriks

Copy
Ohutusjärelevalve büroo inspektor Reio Laar suitsuandurit kontrollimas. FOTO: Päästeamet
Ohutusjärelevalve büroo inspektor Reio Laar suitsuandurit kontrollimas. FOTO: Päästeamet Foto: Päästeamet

Päästeameti töötajad koputasid septembri lõpus sadadele ustele, et kontrollida, kas majapidamistes on olemas suitsu- ja seal, kus vajalik, ka vinguandur.

«Kontrollkäikudel käis Lõuna-Eestis neljal päeval kokku 115 töögruppi, kuhu kuulusid meeskonnavanemad, päästjad ja inspektorid,» rääkis Lõuna päästekeskuse ohutusjärelevalve büroo peainspektor Gennadi Apevalov.

Sihiks olid seekord võetud kütteseadmetega korterid ja üksikelamud, kus suitsuanduri kõrval on kohustuslik ka vingugaasiandur. «Selliseid kodusid oli 93 protsenti kontrollitute koguarvust,» täpsustas Apevalov. «Eelmise aasta kontrollkäikudel keskenduti rohkem korterelamute elanikele.»

Tänavuste kontrollide tulemused näitavad tema sõnul võrreldes eelmise aastaga olukorra paranemist. «Kuid kuivõrd kontrolliti rohkem kütteseadmetega üksikelamuid ja maapiirkonna kodusid, siis kindlasti on kaalu ka sellel, et maapiirkondades ja kütteseadmetega kodudes võetakse tulega seotud ohte tõsisemalt ning pööratakse tuleohutusele sedavõrd rohkem tähelepanu,» lisas peainspektor.

Samas on linnas ja korterelamutes omad tuleohuallikad. «Näiteks on elektriseadmete ja -süsteemide riketest põhjustatud tulekahjude arv viimastel aastatel tõusuteel. Lahtise tule hooletul kasutamisel tekib aga tulekahjusid, kus hukkub kõige sagedamini inimesi,» tõdes Apevalov.

Lõuna-Eestis kontrollitud eluruumides puudusid suitsuandurid 1,3 protsendil maapiirkonna ja 3,4 protsendil linna eluruumidest.

Vingugaasianduritega oli lugu halvem. Neid polnud 7,5 protsendil maapiirkonnas kontrollitud eluruumidest ja 12,3 protsendil kontrollitud kodudest linnas.

Süsinikmonooksiid ehk vingugaas tekib süsinikku sisaldavate ainete põlemisel hapnikuvaeses keskkonnas ehk teisisõnu mittetäielikul põlemisel. Nii puit, maagaas kui ka propaan sisaldavad rohkesti süsinikku. Seega tekib nende hapnikuvaeses keskkonnas põlemisel kindlasti vingugaasi.

Vingugaas, mida pole võimalik haista, näha ega maitsta, võib täisjõus inimese teise ilma viia nii, et ta ei saa ise mürgistusest arugi. Seda on võimalik tuvastada vaid vingugaasianduri abil.

Põhjused, mis toodi andurite puudumise vabanduseks, olid erinevad. Mõnel juhul ei oldud vinguanduri vajalikkusest teadlikud. Üksi elavatel eakatel või tervisprobleemidega inimestel oli raskuseid anduri hankimisel, paigaldamisel või patarei vahetusel. Tuli ette sedagi, et remondi või kolimise järel oli andur kuhugi kadunud või oli pererahvas unustanud selle tagasi oma kohale kinnitada.

Põlva maakonnas kontrolliti 141 kodu: 76 eluruumi kortermajas ja 65 üksikelamut, neist linnas 51 ja maal 90. Suitsuandurid olid töökorras ja korrektselt paigaldatud 125 kodus, valesti paigaldatud või mitte töökorras üheksas ja puudusid seitsmes kontrollitud kodus. 131 kontrollitud kodust, kus oleks pidanud olema mõni vingugaasiandur, oli see olemas 96 kodus. Kümnes kodus polnud see töökorras ja 25 kodus puudus hoopis.

Valga maakonnas kontrolliti 192 kodu: neli eluruumi kortermajas ja 188 üksikelamut, neist linnas 117 ja maal 75. Suitsuandurid olid töökorras ja korrektselt paigaldatud 176 kodus, valesti paigaldatud või mitte töökorras kümnes kodus ja puudusid kolmes. Maakonnas kontrollitud kodude seas oli 183 sellist, kus pidanuks olema ka vingugaasiandur. Olemas oli see neist 167 kodus. Kolmes polnud see töökorras ja 13 kodus seda polnud.

Võru maakonnas kontrolliti 241 kodu. Päästjad külastasid 105 eluruumi korterelamus ja 136 üksikelamut, millest 112 olid linnas ja 129 maal. Suitsuandurid olid töökorras ja korrektselt paigaldatud 225 kodus, valesti paigaldatud või mitte töökorras 12 kodus ja puudusid neljas majapidamises.

Vingugaasiandur oleks pidanud Võrumaal olema 211 kontrollitud kodus. Tegelikult oli see olemas neist 174 kodus. Töökorras polnud see 11 kodus ja 26 majapidamises puudus see sootuks.

TASUB TEADA

Vingugaasiandur on kohustuslik:

* eluruumides, kus on korstnaga ühendatud gaasiseade

* kodudes, kus on tahkeküttel töötav ahi, pliit, kamin või katel

* mitteeluhoonetes, kus on tahkeküttega küttesüsteemid

Allikas: päästeamet

Tagasi üles