Keit Pentus-Rosimannus: Euroopa mahepoliitikal on silmaklapid

Keit Pentus-Rosimannus Foto: Madis Veltman

Eesti on Euroopa Liidus mahepõllumaa osakaalult teine riik Austria järel. Ilusa positsiooni taga on aga mure sektori tuleviku pärast.

Euroopa Liit (EL) toetab mahepõllumajandust miljardite eurodega. Aastatel 2014–2022 oli see summa 12 miljardit ning aastatel 2023–2027 on see 15 miljardit. Põllumajandus on suure keskkonnamõjuga tegevus ning selle vähendamine tähendab märkimisväärseid kulusid – on igati õiglane, et aitame põllumeestel seda koormat kanda. Kuid sama tähtis on, et toetus läheks sinna, kus seda kõige enam vaja ning see ka tulemust toob.

Toetust makstakse pindala eest ning ainus Euroopa tasandi eesmärk on, et 2030. aastaks oleks 25 protsenti liidu põllumaast mahe. Säärane lähenemine on lühinägelik. Kui me ei taha, et mahepõllundus sõltuks ainult ELi toetustest, tuleb tagant utsitada nii toomist kui tarbimist.