Päevatoimetaja:
Arved Breidaks

Katrin Mägi: liikumine aitab elus püsida

Liikumislabori spetsialist Katrin Mägi selgitab, kuidas liikumine vaimset tervist mõjutab.
Liikumislabori spetsialist Katrin Mägi selgitab, kuidas liikumine vaimset tervist mõjutab. Foto: Erakogu

Me teame, et füüsiline liikumine on kehale kasulik. Palju vähem teame aga seda, et liikumine mõjutab ka meie vaimset heaolu. Liikumisel on meie kehale ja ajule kohene ning pikaajaline mõju. Kohene väljendub selles, et liikumine parandab aju verevarustust, misjärel viiakse sealt kiiremini välja jääkained ning suureneb ka aju neuroelektriline aktiivsus. Selle tulemusel tunneme end erksamana ning paraneb meie tähelepanu- ja keskendumisvõime.

Lisaks tunneme end lihtsalt rõõmsama ja õnnelikumana, sest vabanevad endorfiinid ja mitmed meeleolu mõjutavad virgatsained. Virgatsainete kontsentratsiooni kehas mõjutatakse näiteks ka ravimitega juhul, kui inimesel esineb meeleolu- või ärevushäireid.

Regulaarsel liikumisel on ka pikaajaline mõju – näiteks tiheneb veresoonte võrgustik, mis toob kaasa püsivalt parema hapniku- ja ainevahetuse ajus. Tekib rohkem uusi närvirakke ja nendevahelisi ühendusi – eriti hipokampuse piirkonnas, mis on seotud õppimise ja mäluga. Samuti õpib keha paremini hakkama saama igapäevaste stressiolukordadega, sest ka füüsiline pingutus ise on kehale stress ning just siis õpib keha stressihormooni kortisooli taset paremini reguleerima.

Tagasi üles