:format(webp)/nginx/o/2017/11/07/7290737t1hf85f.png)
:format(webp)/nginx/o/2024/11/04/16463849t1haff5.jpg)
Põlvamaa on elanikke arvu arvestades kõige ohutuma liiklusega Eesti maakond. Valgamaa asub selles arvestuses kolmandal ja Võrumaa neljandal kohal.
Selle aasta esimese kümne kuuga juhtus Põlva maakonnas 151 liiklusõnnetust, ehk üks õnnetus iga 160 elaniku kohta. Teisel kohal oli selles arvestuses Hiiumaa, kolmandal aga Valgamaa ning neljandal Võrumaa.
Hiiumaal juhtus 83 õnnetust ehk üks õnnetus iga 118 inimese kohta, Valgamaal olid vastavad näitajad 247 ja 112 ning Võrumaal 343 ja 101. Enim õnnetusi, 15 129 oli Harjumaal, kus juhtus üks õnnetus iga 43 inimese kohta.
2024. aasta oktoobri lõpu seisuga oli Eestis kokku registreeritud ligi 24 000 liiklusõnnetust, millest peaaegu pooled, ehk 12 000 juhtumit on toimunud Tallinnas. Liiklusõnnetuste rohkusega paistavad Tallinnas eriti silma Kesklinna ja Lasnamäe piirkonnad, kus on 2024. aasta oktoobri lõpu seisuga toimunud kokku 6000 õnnetust.
Maakonniti on enim liiklusõnnetusi toimunud Harjumaal (üle 15 000), Tartumaal (üle 3000) ja Ida-Virumaal (1699). Kõige vähem on liiklusõnnetusi registreeritud aga Hiiumaal (83), Põlvamaal (151) ja Läänemaal (220).
Kõige suurem osa Põlvamaal ja Võrumaal toimunud liiklusõnnetustest olid plekimõlkimised parklates (Põlvamaal 62 juhtumit, Võrumaal 141); kokkupõrked ristuval teel liikujaga (18 Põlvamaal ja 32 Võrumaal) ning tagant otsasõidud (14 Põlvamaal ja 31 Võrumaal).
Valgamaal olid kõige tihedamalt toimunud liiklusõnnetused plekimõlkimised parklates (41 juhtum), kokkupõrked ristuval teel liikujaga (34 juhtumit) ning tagant otsasõidud (10 juhtumit).
«Kuigi parkla tundub pealtnäha ohutu ja lihtne koht liiklemiseks ning kiirused on seal väikesed, on tegelikult siiski tegemist üsna keerulise liiklussituatsiooniga, sest manööverdamised tuleb teha üsna kitsastes oludes ning samaaegselt peab juht nägema 360 kraadi enda ümber,» kommenteeris Salva Kindlustuse Valga piirkonna juhataja Eeri Palu.
«Tagant otsasõitude peamiseks põhjuseks on tähelepanematus, eriti telefoni või auto puutetundliku ekraani kasutamine sõidu ajal, aga ka ebapiisava pikivahe hoidmine eessõitva autoga. Piisab vaid ühest ootamatust olukorrast, olgu selleks teele jooksnud kass või mõni muu takistus, et reageerimiseks ei jää piisavalt aega ega ruumi. Praktika näitab, et tavaliselt on tagant otsasõidul süüdi just tagumine juht,» selgitas Palu.
Ka ristmikutel kokkupõrgete peamiseks õnnetuste põhjuseks on Palu sõnul tähelepanematus. «Näiteks «anna teed» märgi juures vaatad esmalt vasakule, et veenduda, kas kedagi ei tule, siis paremale, kuid enam vasakule tagasi ei vaata ja ohutuses lõpuni ei veendu. Parema käe reegliga ristmikel sõidetakse tihti nii suure kiirusega, et paremalt ilmuv sõiduk jääb märkamatuks ja õigeaegselt peatuda pole enam võimalik. Seda juhtub sageli just väiksematel tänavatel,» kommenteeris Palu.
Kui Põlvamaal juhtus kõige rohkem õnnetusi Põlvas (55) ja Räpinas (19), siis Võrumaal on kõige ohtlikum liiklus Võru linnas (194 juhtumit ehk ligi 60 protsenti kõikidest liiklusõnnetustest). Antsla linnas on toimunud 9 liiklusõnnetust ja Rõuge alevikus – 8. Teistes Põlvamaa ja Võrumaa asulates on registreeritud vaid üksikuid liiklusõnnetusi.
Valgamaal on kõige rohkem liiklusõnnetusi juhtunud Valga linnas (132), Tõrva linnas (34) ja Otepää linnas (19).
Kõige rohkem õnnetusi on Põlvamaal tänavu juhtunud kolmapäeviti ja neljapäeviti (kokku 54), kõige vähem – pühapäeviti (7). Võrumaal on liiklus ohtlikum reedeti (59 juhtumit), esmaspäeviti (56 juhtumit) ja neljapäeviti (53 juhtumit). Pühapäeviti juhtub aga ka Võrumaal kõige vähem liiklusõnnetusi (tänavu 35 juhtumit).
Valgamaal juhtus kõige rohkem õnnetusi tänavu laupäeviti (48) ja reedeti (39), kõige vähem pühapäeviti (29).
Eesti Liikluskindlustuse Fond (LKF) uuendas liikluskindlustuse juhtumite veebikaarti, mille abil saab otsida liiklusõnnetusi asukoha, aja ja situatsiooni järgi ning alla laadida juhtumite andmeid.
Kõik huvilised saavad veebikaardil uurida liiklusolukorda oma koduümbruses või muus huvipakkuvas piirkonnas. Juhtumite asukoha, situatsiooni tüübi, õnnetuse aja ning kahju suuruse järgi saab analüüsida õnnetuste võimalikke põhjusi ja raskusastest.
Veebikaardi liikluskindlustuse kindlustusjuhtumite andmed pärinevad Eesti liikluskindlustuse registrist. Andmed ei sisalda vabatahtliku sõidukikindlustuse ehk kasko juhtumeid.
Liiklusõnnetuste arv maakonniti, jaanuar-oktoober 2024
1. Harjumaa 15129
2. Tartumaa 3083
3. Ida-Viru 1699
4. Pärnumaa 1338
5. Lääne-Viru 665
6. Viljandimaa 511
7. Raplamaa 348
8. Saaremaa 343
9. Võrumaa 343
10. Järvamaa 300
11. Jõgevamaa 296
12. Valgamaa 247
13. Läänemaa 220
14. Põlvamaa 151
15. Hiiumaa 83
Allikas: Eesti Liikluskindlustuse Fond
Elanike arv maakondade kaupa: Rahvastikuregister