VIDEOLUGU ⟩ Sarvilised piirivalvurid hoiavad kaitseala puhta ja hundid eemal

Koivakonnu OÜ peremees Kalev Raudsepp on Koiva ja Mustjõe luhtadel pidanud juba 25 aastat lihaveiseid.  Foto: Arvo Meeks

Silopall õieli hargi otsas, veereb traktor aegamisi koplisse, kus sarvilised emandad seda isuäratavat põrinat juba mõnda aega on lootusrikkalt kuulanud. Maitsev pall ees ja kepsu löövad prouad selle järel, suundub protsessioon koplisügavusse, kus loetud minutite pärast algab lihaveistel pidusöök.

Kui Harglas Võru–Valga maanteelt alla Läti piiri poole keerata, algavad seal madalad Koiva-Mustjõe maastikukaitseala niidud, kus rohkem kui tuhandel hektaril elab aasta ringi, sõltuvalt aastaajast paar- kuni nelisada herefordi tõugu lihaveist.

Kui nende sarviliste ja muist sarvedeta lihaloomade elu mõte on süüa ja paljuneda, siis inimese jaoks on nad pea ainus mõistlik viis, kuidas siinsetel luhtadel hoida alles pärandmaastikud. Et need võssa ei kasvaks, nagu see veerand sajandi eest kippus minema.