Rahvaesindajad lükkasid haridusleppe tagasi

Rahvaesindajad olid hariduslepet tagasi lükates sedapuhku valdavalt üksmeelsed. Foto on illustratiivne. Foto: Mati Määrits/Lõuna-Eesti Postimees

Põlva vallavolikogu otsustas mitte allkirjastada hariduslepet, sest rahvaesindajatel polnud võimalik seda muuta ega täiendada.

Oma otsustuses lähtus volikogu eeldusest, et lepingu saavad sõlmida õigusvõimelised isikud. «On selgusetu, milles pooled - haridus- ja teadusministeerium, omavalitsused, Eesti Haridustöötajate Liit, Eesti Ametiühingute Keskliit, Eesti Koolijuhtide Ühendus ning eraüldhariduskoolide pidajad - saavad kokku leppida ja millised saavad olla nende lepingulised õigused ja kohustused. Hariduslepingust ei selgu poolte õigused ja kohustused ja seega ei saa enda kaitseks ja teiste kohustamiseks midagi teha, see tähendab nõuda lepingu täitmist,» kõlas põhjendus.

Samuti ei ole leppes eraldi välja toodud poolte rahalisi kohustusi - õpetajate karjäärimudeli osas on näiteks märgitud, et iga omavalitsus kujundab ja rahastab selle ise. Haridusleppe täitmine eeldab kohaliku omavalitsuse panust nii rahaliste vahendite kui ka ressursside osas. «Haridus- ja teadusministeeriumi poolt seatakse üksnes nõuded õpetajate palgafondile, samas rahastamise kohustus jääb kohalikule omavalitsusele,» nenditakse.