Lainepoiss näitas, et Peipsi lainetus jäi tänavu tagasihoidlikuks

Peipsi järv. Pilt on illustratiivne. Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Erinevalt kahest varasemast aastast oli Peipsil tänavu selgelt väiksem arv maksimaalse kõrgusega laineid, teatas keskkonnaagentuur.

Kui 2022. aastal ületasid lained 1,5 meetrit kümnel ja mullu kaheteistkümnel päeval, siis tänavu vaid seitsmel. Enam kui kahemeetriseid laineid ei esinenud tänavu Mustvee rannast umbes 6 kilomeetri kaugusele jääva Lainepoisi juures. Laine valdavaks suunaks oli sel aastal lõuna ja kagu vaheline suund ehk SSE.

Peipsi madaluse tõttu – järve keskmine sügavus küündib 7 meetrini – on laineperiood võrreldes merega lühema kestvusega. Laineperiood on aeg, mis kulub kahe üksteisele järgneva laine liikumiseks läbi sama asukoha. Laevnike keeles räägitakse teravast Peipsi lainest, mis lõhub paati ja on ohtlikum seilata.

Kui näiteks Liivi lahes mõõdetud laineperiood jääb keskmiselt kolme sekundi juurde, siis Peipsil on see värskete mõõteandmete põhjal kaks sekundit. Väga haruldane on Peipsil üle 4 sekundi kestev laineperiood, mis esineb tuulevaikse ilmaga. Silma jaoks petlikult peegelsile veepind tegelikult lainetab, nagu näiteks tänavu aasta 14. mai hommikul kell 11 kohaliku aja järgi. Siis oli laineperioodiks 5 sekundit, mis on ainus juhtum üle 5 sekundi alates 2022. aastast.

Lainepoiss oli Peipsil kolmandat hooaega ja mõõdab laine kõrgust, suunda ning perioodi. Peatse talvisema ilma saabumisega lõpetas keskkonnaagentuur sellel nädalal Peipsi akvatooriumi suvise seire ja Lainepoiss toodi turvaliselt ära talvekorterisse.

Väljavõtmine sujus keskkonnaagentuuri teatel tänavu valutult ehk enne jää teket ja mõistlike tuuletingimustega alla 10 meetri sekundis. Lainepoisse kasutatakse ka mujal, näiteks mõõdetakse laineid mitme Läänemere riigi territoriaalvees ja sellega on uuritud jää ning lainetuse vastastikmõju Lõunaookeanis.