Arved Breidaks: usaldamatus hukutas haridusleppe

Arved Breidaks Foto: Arvo Meeks

Tuleva nädala hakul pidulikult allkirjastatav Eesti hariduslepe jääb suuresti deklaratiivseks dokumendiks, sest valdav osa omavalitsustest õpetajate tööelu kergendavale ja palka suurendavale ühiskondlikule kokkuleppele alla ei kirjuta. Omavalitsuste kõrvalejäämine on aga sama, nagu minna metsa jahile, aga jätta padrunisalv tühjaks – saak kõnnib, kogu varustus on justkui olemas, aga ulukit maha ei saa.

Haridusleppe algatamine aasta alguses oli haridusminister Kristina Kallase reaktsioon õpetajate tähtajatule streigile jaanuaris. Streikivad õpetajad ei lisa populaarsust ühelegi valitsusele, eriti haridusministrile. Aga poliitikud elavad populaarsusest.

Nagu kõrge palaviku allatoomiseks võetakse paratsetamooli, on ühiskondlike pingete parimaks leevenduseks läbirääkimised. Seda streikivatele õpetajatele haridusminister ka pakkus ning nõnda on läbi aasta hariduslepet tehtud. Lootuses, et see kokkulepe õpetajate mured lahendab: vähendab nende töökoormust ja tõstab palka. Paberil see nõnda ka kõlab. Kui sõnad kedagi toidaks, oleks ju kõik korras.