ELUD OHUS ⟩ Päästeamet algatas viie päevaga 53 väärteomenetlust

Pooled suitsuanduri omanikest ei tea, millal seade aegub. Foto: Mailiis Ollino

Miinuskraadid on kohale jõudnud ja kodude kütmine täies hoos. Paraku võib pikalt kasutuseta olnud küttekolle uuel hooajal negatiivselt üllatada. Näiteks hakata suitsu sisse ajama, nagu juhtus hiljuti ühes Võrumaa ridaelamus.

Nublu vingu- ja suitsugaasiandur andis tulehäire, mille klient annulleeris, lubades olukorda ise kontrollida. Mõne aja pärast helistas klient tagasi ja ütles, et patrulli vaja ei ole ja et tegemist oli hooaja esimese kütmisega. Korsten ei tõmmanud ja nii jõudis suits katlamajast ka eluruumidesse ja teistesse korteritesse.

G4S viis hiljuti läbi uuringu, kus osalesid Norstati valimis 18+ aasta vanused Eesti elanikud. Selgus, et ligi 100 000 eestimaalast eirab seadust – nende kodus puudub kohustuslik suitsuandur, seega on nende elu iga päev ohus.

Lisaks selgus, et pooled suitsuanduri omanik ei tea, millal nende andur aegub. Sõltuvalt tootjast on anduri eluiga 3–10 aastat. Eluiga aga ei arvestata mitte päevast, kui seda hakati kasutama, vaid anduri tootmise ajast. Info selle kohta peaks olema anduri tagaküljel.

Septembris kontrollis päästeamet, kui paljudes kodudes on olemas kohustuslik suitsuandur ning tahkekütte- ja gaasiseadme olemasolu korral ka vinguandur. Kokku kontrolliti 4081 kodu, millest 53 puhul alustati väärteomenetlust. Möödunud aastal olid need arvud vastavalt 5430 ja 50.

Selgus, et töökorras ja korrektselt paigaldatud suitsuandur oli 86 protsendil kodudest. Võrreldes eelmise aastaga on see 11 protsenti rohkem. Päästeameti sõnul on suitsuandur puudunud enamikus kodudes, kus puhkenud tulekahjus on elu kaotanud inimene.

Töökorras ja õigesti paigaldatud vingugaasiandur oli 2302 kodus, kus see on ka kohustuslik. 518 kodus oli vingugaasiandur puudu või ei olnud töökorras.

Kontrolli käigus tuli päästjatel selgitada vingugaasianduri vajalikkust. Sageli ei teata, et suitsu- ja vingugaasiandur on kaks erinevat asja ning suitsuandur ei asenda vinguandurit ning vastupidi. Suitsuandur läheb häiresse nähtava suitsu peale, aga kuna vingugaas on lõhnatu, värvitu ja maitsetu, ei ole suitsuandur võimeline seda tuvastama.

Vaadates viimase kolme aasta (2021–2023) kodunõustamistel saadud andmeid, on suitsuanduri olemasolu osakaal püsinud üsna samal tasemel. 2021. aastal oli see nõustatud kodudes olemas 73 protsendil, 2022. aastal 75 ning 2023. aastal 74 protsendil kodudest. «Näiteks 2023. aastal oli tulekahjus hukkunuist andur kodus olemas vaid 16 protsendil juhtudest,» nentis päästeameti ennetustöö osakonna ekspert Tuuli Taavet.

Taaveti sõnul on põhjendusi, miks kohustuslik andur puudub, igasuguseid. «Mõnikord on lihtsalt unustatud andur paigaldada, ehkki on sahtlis täitsa olemas. Eakate puhul on põhjus ka selles, et pole saadud selle paigaldamisega ise hakkama,» tõi ta näiteid.

Vanemate inimeste puhul tuleb sageli ette, et nad on anduri vaigistanud, kuna selle patarei on tühjaks saanud või annab see toiduaurude ja tolmu tõttu valehäireid. «Lüüakse andur näiteks harjavarrega laest alla, et pidev piiksumine ei segaks. Andur kiputakse laest alla võtma ka nendes kodudes, kus toas suitsetatakse,» nentis Taavet.