/nginx/o/2020/02/06/12919077t1haf41.png)
:format(webp)/nginx/o/2024/12/09/16534654t1h73bd.jpg)
Kuusteist protsenti Eesti elanikest usub, et ohuteavituse korral tuleb esimese asjana suunduda avalikku varjumiskohta. Seejuures arvab just nii lausa kolmandik noortest, selgus päästeameti korraldatud küsitlusest, mis viidi läbi oktoobri jooksul.
Igal kuuendal inimesel on varjumisest eluohtlik väärarusaam (1)
Tegelikult on avalik varjumiskoht mõeldud sõjaseisukorras kasutamiseks inimestele, kes viibivad avalikus ruumis. Varjumine tähendab aga üldiselt ohuolukorras ohu eest siseruumidesse minekut.
«Ohuolukorras võivad kiire reageerimine ja oskus varjuda päästa elu. Kui kuuled ohusireeni või saad EE-ALARMilt ohuteavituse, tuleb viivitamatult varjuda lähimasse siseruumi, mitte hakata otsima avalikku varjumiskohta,» ütles päästeameti varjumise ekspert Leho Lemsalu.
Ta rõhutas, et varjumine kodus, tööl või mõnes teises lähedal asuvas turvalises ruumis on üldjuhul kiireim ja parim viis kaitsta ennast ohu eest.
Uuring näitab, et avalikke varjumiskohti peetakse ekslikult universaalseks lahenduseks. Näiteks arvab kolmandik küsitlusele vastanud inimestest, et need sobivad varjumiseks ka ekstreemsete ilmastikuolude korral ning viiendik usub sama üleujutuste puhul.
Tegelikkuses avatakse avalikud varjumiskohad sõjaolukorras selleks, et kaitsta peavarjuta inimesi mürsukildude ja ohtliku plahvatuse eest. Ekstreemsete ilmastikuolude korral piisab siseruumidesse varjumisest, üleujutuste puhul võivad aga maa-alused varjumiskohad koguni ohtlikud olla.
«Ukraina kogemus näitab, et sõjaolukorras on kõige ohtlikum olla väljas tänaval, ilma igasuguse kaitse ja varjuta,» ütles Lemsalu.
«Kui sul tuleb ohuolukorras varjuda, mine esimesel võimalusel lähimasse siseruumi, sulge uksed, aknad ja ventilatsioon. Sõjalise konflikti ajal liigu aga võimaluse korral oma asukohaks oleva hoone keldrisse. Selle puudumisel tuleks aga suunduda madalamale korrusele, akendest eemale ning tugevate seintega ruumi,» lisas varjumise ekspert.