Mati Määrits: ega maailmavaatelised erinevused meid välja sureta?

Mati Määrits Foto: Kristjan Teedema

Enda määratlemine teljel vasakpoolne/parempoolne muutub üha raskemaks – küll lahkneme üha enam oma suhtumises liberaalsesse või konservatiivsesse maailmavaatesse. Eriti tähelepanuväärseks võib seejuures pidada noorte naiste vaatenurga märgatavat muutust.

Viimaste aastate sotsioloogilistele uuringutele toetuv politoloog Martin Mölder tõdeb Postimehes, et sõnad «vasakpoolne» ja «parempoolne» on Eesti valijaskonnale muutunud sisutühjadeks. Kui veel 2016. aastal olid Eesti kodanike maailmavaatelise enesemääratlusega seotud sellised teemad nagu suhtumine astmelisse tulumaksu, majanduslikku konkurentsi või riigi omandusse ja erastamisse, siis 2024. aastaks olid peaaegu kõik need seosed kadunud või muutunud väga nõrgaks.

Seevastu sotsiaalseid väärtusi puudutaval mõõtmel on areng olnud risti vastupidine. Neli kõige olulisemat teemat nii aastal 2016 kui ka 2024 on olnud suhtumine immigratsiooni teistsugusest kultuuriruumist, homoseksuaalsusesse, samasooliste koosellu ja samasooliste paaride õigusesse adopteerida lapsi.