:format(webp)/nginx/o/2017/11/07/7290737t1hf85f.png)
:format(webp)/nginx/o/2024/12/18/16553165t1h5f91.jpg)
- Ettevõtluspesa loob keskkonna, kus kogenud tegijate kõrvale lisanduvad iduettevõtjad.
- 17 ruumiga tootmis- ja teenindushoone peaks valmima juulis.
- Inkubatsiooniprogrammi tuum on eestvedaja Anita Hoole sõnul koolitus.
Suveks valmiva Kagu-Eesti ettevõtluspesa hoone seinad tõusevad jõudsalt. Hoone on osa ambitsioonikast programmist, mis ühendab koolituse, mentorluse ja ettevõtjate kogukonna. Eesmärk on meelitada piirkonda talente ja investeeringuid.
«Inkubatsiooniprogramm on nagu kolmejalgne taburet, mida toetavad kolm peamist elementi: kuuekuuline koolitus koos mentorlusega, inkubatsiooniruumid ja ettevõtjate kogukond,» selgitas MTÜ Kagu-Eesti Innovatsioonikeskus (KEIK) juhataja ja Kagu-Eesti ettevõtluse ökosüsteemi arengu programmi eestvedaja Anita Hoole.
Ettevõtluspesa loob keskkonna, kus kogenud tegijate kõrvale lisanduvad iduettevõtjad. «Moodustub kogukond, mis tugineb koostööle ja vastastikusele toetusele,» lisas Hoole. «Jagatakse ideid ja õpitakse üksteiselt.»
Eri suurusega ruumid
Tootmis- ja teenindushoone peaks valmima juulis. Hoones on 17 ruumi suurustega 50–300 ruutmeetrit. Näiteks on seal ette nähtud ruumid väiketöökodadele, mille tegevus tänavalt hästi nähtav: pagaritöökoda, puusepatöökoda, selvepesula, pillimeistri töökoda. On ka tootmisruume, kus kuni kuue meetri kõrgused laed.
Kõik ruumid on varustatud sundventilatsiooni, kalorifeerkütte, sanitaarruumi ning iseseisva kuluhalduse võimalusega, mis võimaldab kulusid optimeerida.
Ruumide kasutamise eelisõigus on Hoole sõnul inkubatsiooniprogrammis osalejatel. «Esimesed viis meeskonda lõpetavad peagi koolituse, osa neist on oma ruumid juba broneerinud. Järgmise eelistatud sihtgrupina oodatakse siia juba tegutsevaid ettevõtteid, kellel plaanis uuendada oma ärimudelit, mis toob kaasa innovatsiooni või käibekasvu. Kolmas sihtgrupp on ettevõtjad, kes soovivad kasutada vabaks jäänud ruume,» täpsustas Hoole
Tema sõnul ei ole ettevõtlust toetava tugisüsteemi ehk inkubaatori vajalikkuses keegi kahelnud – seda on ka mitmel korral varem proovitud teha. «Kõige konkreetsem katse oli umbes 15 aastat tagasi, kui kutseõppe juurde loodi puiduvaldkonnal põhinev Võrumaa tehnoloogiainkubaator,» meenutas ta. «Ka meie oleme kahel korral taotlenud rahastust, kuid seni ei saanud piisavalt toetust. Takistuseks on olnud rahastajate ettevaatlikkus, mis tuleneb piirkonna väikesest rahvaarvust.»
Nüüd on aga uue inkubatsioonihoone valmimine juba silmaga näha. Ettevalmistustööd algasid juba mitu aastat tagasi. Hoole sõnul oli algusest peale selge, et inkubaatori asukoht peab tagama hea ligipääsetavuse nii ettevõtjatele kui ka nende partneritele. Samuti pidi see paiknema piirkonnas, kuhu on koondunud tootmis- ja teenindusettevõtted.
Selline inkubaator ei ole lihtsalt hoone ega programm – see on lootus ja võimalus arenguks. Ka ääremaa võib olla innovatsiooni ja loovuse kese.
Anita Hoole, Kagu-Eesti innovatsioonikeskuse juhataja
Pärast asukoha kindlaksmääramist kaaluti ka olemasoleva hoone ümberehitust, kuid see olnuks liialt kulukas. Sestap vana maja lammutati ja ehitati uus. «Programmi loomisel oli oluline välja uurida ka piirkonna ettevõtjate tegelikud vajadused: millised sektorid on potentsiaalselt tugevad, kus esinevad puudujäägid ning millist tuge ettevõtjad ootavad,» nentis Hoole ja lisas, et samas tuli leida kompetentseid koolitajaid, eksperte ja mentoreid.
Eesmärk oli pakkuda ettevõtjatele parimat võimalikku programmi, mis seni olnud kättesaadav ainult suurtes tõmbekeskustes. «Meie mõttega Võrus kohapeal tegutseda tuli kenasti kaasa Tehnopoli Startup inkubaatori meeskond, kes on oma teenuse kvaliteeti tõestanud.»
Uue teenuse käivitamise eel tehti ka teavitustööd. «Oleme korraldanud infopäevi ja reklaamikampaaniaid ning kutsunud huvilisi osalema programmi tutvustusel,» rääkis Hoole. Ta lisas, et kogu ettevõtmise juhtpartner ning tugi on maakonna arenduskeskus. «Ettevõtjatele on oluline, et kogu teave teenuste kohta oleks kättesaadav ühest kohast,» põhjendas Hoole.
Programmi on põimitud kõikide partnerite teenused ja võrgustikud. «Lisaks korraldame inspiratsiooniüritusi ning toome piirkonda koolitusi, mille sisu otsustatakse ühiselt partneritega,» sõnas Hoole. «Need koolitused on suunatud uute teadmiste pakkumisele ja uuendusmeelse mõtteviisi kujundamisele.»
«Kandidaadid valime välja konkursi korras,» kirjeldas Hoole programmiga liitumist. «See tagab protsessi läbipaistvuse ja usaldusväärsuse ning suurendab usaldust kogukonna silmis.»
Koolitus on kõige alus
Koolitus on tema sõnul inkubatsiooniprogrammi tuum, pakkudes ettevõtjatele teadmisi ja oskusi, mis on vajalikud äriidee edukaks elluviimiseks. «Käsitletavad teemad hõlmavad ärimudelit, meeskonna juhtimist, toote või teenuse disaini, finantse, juriidikat, turundust ja müüki ning idee esitlemist,» loetles ta.
Mentorlus pakub osalejatele personaalset tuge ja suuniseid, mida jagavad kogenud ettevõtjad või valdkonna spetsialistid. «Kuigi kõike võib proovida ise teha, aitab mentori ja tema võrgustiku tugi kiiremini tulemusteni jõuda,» lausus Hoole. «Oluline lisaväärtus on ka Tehnopoli mentortugi, nende võrgustikku kuulub üle saja spetsialisti. Julgen öelda, et pole valdkonda, mida nad katta ei suudaks.»
Tema kinnitusel on huvi programmi vastu olnud elav – seda on ilmutanud nii alustavad ettevõtlushuvilised kui ka kogenud väikeettevõtjad. Samas ootab eestvedaja suuremat aktiivsust noortelt.
Kui saame ettevõtjatelt teada, kust king pigistab, aitame kitsaskohti koolituste ja nõustamisega lahendada.
Tiit Toots, Võrumaa arenduskeskuse juhatuse liige
«Kuigi piirkonnas tegutsevate õpilasfirmade arv ja nende toodete disain on märkimisväärsed, ei jõuta sageli pärisettevõtte loomiseni,» nentis Hoole. «Inkubaatoris saaksid noored jätkata oma ideede arendamist julgustavas keskkonnas.»
Atraktiivne ettevõtluskeskkond võib Hoole sõnul motiveerida noori jääma kodukanti või naasma neid sinna pärast õpinguid. «Noored tooksid piirkonda värske mõtlemise ja loovuse, mis looks võimalusi uute valdkondade tekkeks, nagu näiteks looduslikud tooted, tehnoloogia ja IT arendus või rohetehnoloogiad,» lisas ta.
Millise valdkonnaga on aga Kagu-Eestis mõistlik tegeleda? Hoole sõnul tuleb lähtuda kohapeal kättesaadavatest ressurssidest ning olemasolevatest teadmistest ja traditsioonidest – näiteks puit, toit ja käsitöö. «Siin tegutseb arvukalt põllumajandustootjaid, kes suudavad pakkuda värskeid ja kohalikke tooraineid, mida saab kasutada kvaliteetsete ja eristuvate toodete loomiseks,» lisas ta.
Uute ideede kasvulava
Eraldi tasub aga tema meelest esile tõsta metsa. «Siinne rikkalik metsavaru ja puidutöötlemise traditsioonid võimaldavad luua kohalikust toorainest globaalselt konkurentsivõimelist toodangut. Võru on puiduväärindamise pealinn, kus on pikka aega valmistatud kõrgel tasemel puittooteid.» Lisaks kutseõppele ja kohalike puidutootjate klastri toetusele on Tsenter inkubaatoris tegutsejatele välja töötatud spetsiaalsed tootearendusprogrammid.
Võrumaa arenduskeskuse juhatuse liikme Tiit Tootsi sõnul saigi Kagu-Eesti ettevõtluse ökosüsteemi arengu programmi mõte alguse soovist luua maakonda inkubatsioonikeskus, et toetada alustavaid või uue äriideega ettevõtjaid ideede arendamisel ning suunata neid uuenduslike tootmisviiside juurde.
«Inkubaatorisse on oodatud näiteks ettevõtjad, kellel olemas idee hakata midagi tootma, kuid kes vajab esimeseks sammuks ruume,» lausus Toots, kelle sõnul saavad ettevõtjad ruume teatud perioodi jooksul rentida.
Eesmärk on Tootsi sõnul aidata kaasa uute ideede sünnile. «Kui saame ettevõtjatelt teada, kust king pigistab, aitame kitsaskohti koolituste ja nõustamisega lahendada,» lisas ta.
NÕUDLIK PROGRAMM
Programmiga liitumiseks peab olema:
- Algne prototüüp tootest või teenusest; või selge plaan, kuidas programmi käigus selleni jõuda; või toimiv väikeettevõte, mille ärimudelit soovitakse kiiresti laiendada.
- Jätkusuutlik idee, millel on potentsiaali vastata paljude inimeste ostuhuvile.
- Meeskond, kus on vähemalt kaks liiget.
- Valmisolek ja töötahe pühenduda programmi eesmärkide saavutamisele.
- Taotlusvoor: kandidaadid esitlevad oma äriplaane, meeskonda ja motivatsiooni.
- Esialgne hindamine: hindajad vaatavad läbi esitatud materjalid ja valivad välja parimad taotlused (KEIK, Tehnopol).
- Esitlusvoor: parimad kandidaadid kutsutakse esitama oma ideid žüriile, mis koosneb valdkonna ekspertidest, investoritest ja inkubaatori esindajatest.
- Valik ja tagasiside: lõplik valik tehakse kindlate kriteeriumite alusel. Kõigile osalejatele, sealhulgas väljajäänutele, antakse konstruktiivne tagasiside.
- idee uuenduslikkus ja potentsiaalne turuväärtus;
- meeskonna pädevus ja kogemus;
- finantsiline elujõulisus ning võimalik mõju piirkonna majandusele.