:format(webp)/nginx/o/2024/01/31/15861401t1h9323.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2024/12/18/16553171t1hb578.jpg)
- Tühjaks jäänud rahvamajale koidab uus algus
- Varstusse on kavas luua residentuurikeskus
- Kultuuriettevõtlus võib päästa maaelu
Rõuge vald annab paar aastat tagasi suletud Varstu kultuurikeskuse rendile Võrumaal alternatiivse elektroonilise muusika festivali Kõu korraldavale ühingule, mis eesotsas näitleja Markus Truubiga plaanib sellest kujundada omalaadse kultuuriköögi.
«Suurem plaan on teha sellest majast residentuurikeskus, mis võtaks vastu etenduskunstnikke, muusikuid ja kunstnikke nii Eestist kui välismaalt,» rääkis MTÜ Festival Kõu juhatuse liige Markus Truup. «Peale selle, et pakume residentuuri võimalust väljast tulevatele tegijatele, hakkab see maja eeskätt olema koht, mis liidab kohalikke näitlejaid, kunstnikke, muusikuid. Võrumaa on andekaid inimesi täis, Varstu kultuurimaja annab meile võimaluse, kus kohtuda, luua ja lammutada.»
Suuremad sündmused toimuksid Varstu kultuurikeskuses festivali Kõu ajal augustis. «Mõttes on tekitada selle juurde filmifestival. Maja seisab tühjana ja festivalil on vaja laieneda,» sõnas Truup.
MTÜ Festival Kõu juhatusse kuuluvad Markus Truup ja Lauri Kütt on alternatiivse elektroonilise muusika festivali Kõu korraldanud Vana-Roosa külas kümme aastat. Tänavu kuulus see ka Tartu 2024 programmi.
Nüüd soovivad nad kultuurialast tegevust tühjaks jäänud kultuurikeskuses laiendada, kutsudes sinna kultuuriloojaid lühemaks või pikemaks ajaks töötama. Kuna hoones on olemas korralik, 7,7 meetrit lai ja 7,1 meetrit sügav lava, sobib see Truubi hinnangul suurepäraselt teatritruppidele harjutamiseks.
/nginx/o/2024/12/18/16553176t1h725b.jpg)
Kui Varstus on etendus või mingi osa sellest välja töötatud ja läbi harjutatud, saab selle kohapeal publikule ette kanda ja siis minna järgnevatele lavalaudadele. Taolisi residentuurikeskusi on Eestis Truubi sõnul Pärnumaal ja Tallinnas, kus näitlejad linnamelust paariks nädalaks või kuuks ajaks eemale oma kunsti tegemas ja harjutamas käivad. Varstu kultuurikeskuski võiks olla üks sellistest.
«Minu meelest on tegemist äärmiselt ägeda, Varstu piirkonda rikastava võimalusega,» ütles Rõuge vallavanem Britt Vahter teisipäeval vallavolikogu istungil, kus kultuurikeskuse väljarentimise üle aru peeti. «Olen ise käinud sellistes keskustes Islandil ja Saksamaal. Need on piirkondlikku elu arendanud, toimivad hästi ja edukalt.»
Vallavanema sõnul ei toimu Varstu kultuurikeskuses praegu igapäevast tegevust. «Oleme säilitanud seal minimaalse kütte. Partneri kaasamine pakub minu meelest väga häid võimalusi.»
Võrumaa on andekaid inimesi täis, Varstu kultuurimaja annab meile võimaluse, kus kohtuda, luua ja lammutada.
Markus Truup, MTÜ Festival Kõu juhatuse liige
Rõuge vallavolikogu otsustas 2023. aasta jaanuaris valla kultuuriasutuste reformi käigus Varstu kultuurikeskuse tegevuse lõpetada ning sealtpeale on alevikus Kultuuri tänaval asuv hoone regulaarse kasutuseta. Üksnes rahvatantsurühmad on 1590 ruutmeetri suurust maja proovideks tarvitanud. Samuti asub seal Varstu koolimaja söökla, mille vald plaanib tulevikus aga koolihoonesse ümber kolida.
MTÜ Festival Kõu soovis kultuurikeskuse tasuta rendile võtta kümneks aastaks, kuid vallavalitsus eelistas kehtestada katseaja. Leping sõlmitakse kõigepealt kolme aasta peale võimalusega pikendada seda kümneks aastaks. «Me ei tea, kuidas koostöö kujunema hakkab,» selgitas Vahter.
Usku, et asjast saab asja, sisendas vallajuhile eelmisel nädalal toimunud ühingu liikmete kohtumine kohalike elanikega, kes suhtusid plaanitavatesse muudatustesse soosivalt. «Neile meeldis idee, et noored tulevad seda maja kasutama,» kinnitas Vahter.
:format(webp)/nginx/o/2024/12/18/16553177t1h5a47.jpg)
Rõuge vald ei küsi maja väljarentimise eest sentigi raha. Samuti jätkab ta küttekulude osalist tasumist. Seda tuleks vallavanema kinnitusel teha sõltumata sellest, kas majas on tegevus sees või mitte. Õliküttega hoone minimaalseks kütmiseks plaanib vald kulutada aastas 15 000 eurot. Kui kultuuritegijad soovivad soojemaid ruume, tuleb sellest piirist üle minev raha neil endil tasuda.
Rõuge vallavolikogu liige Mati Kuklane avaldas kartust, kas mittetulundusühing tuleb ikka maja kommunaalkulude tasumisega toime. «Kultuuriettevõtmised ei kipu omadega majanduslikult välja tulema,» märkis ta. «Kas me ei loo endale järjekordset sihtasutust (st kuluallikat – toim)? Kui hoone on kasutuses, siis midagi seal ikka kulub. Kui küttearved lähevad suuremaks ja neil maksta seda millestki ei ole, siis ei ole mingit tagatist, et need kulud ei jää valla kanda.»
«Me ei asuta uut sihtasutust ja lepingus on punkt, et kui lepingut ei täideta, on vallal õigus see üles öelda,» vastas Vahter. Ta möönis, et uute algatustega on alati seotud hirmud. «Tegemist on kolmeaastase lepinguga. Selle aja jooksul me näeme ära, milline on see omavaheline koostöö. Kui tegevust sisse ei tule, ei teki ka lisakulusid. Kui tegevused tulevad, tekivad täiendavad kulud, aga tekivad ka tulud MTÜ-le,» lisas Vahter. «Tagatis on see, et tegemist on kohalike inimestega, kes on kümme aastat festivali korraldanud.»
Rõuge volikogu oli hoone väljarentimise osas päris üksmeelne: poolt hääletas 16 saadikut, üks jäi erapooletuks.
VARSTU KULTUURIKESKUS
/nginx/o/2024/12/18/16553172t1h12d6.jpg)
- Alustas tööd 1992. aasta veebruaris.
- Majas on saal, ringiruumid, fuajee, koolisöökla ja muud abiruumid. Saalis on suur teatrilava ning kaldpõrandal tooliread. Toole on kokku 126 ja rõdu mahutab 15 kohta.
- Lava laius (lavaava) on 7,70 m, täislaius 11,35 m. Lava sügavus eesriidest tagariide ehk horisondini 7,10 m, sügavus horisondi taga 1,10 m, eeslava sügavus 1,60 m. Lava kõrgus portaalide vahelt ehk lavaava kõrgus on 4,10 m, lava kõrgus laeni 6,50 m, lava kõrgus saali põrandast on 1 m.
- Majas on võimalus korraldada mitmesuguseid üritusi: konverentsid, koolitused, sünnipäevad, pulmad, teatrietendused, peod. Samuti on saalis võimalik näidata filme.