Mõte omast õlleköögist kiusas seto sootskat Ahto Raud­ojat mitu aastat nii rängalt, et elukaaslane Marilin ei saanud seda enam rahulikult pealt vaadata, vaid otsustas asja käsile võtta. Nüüd on perel Obinitsa külakeskuses pruulikoda, kus valmivad väga erilised tavalised õlled. Mis mõttes? Kohe saate teada.

«Ideeterakesi kokku korjates selgus, et kui tahad teha head pilsner-tüüpi õlut, nõuab see nii head vett, et seda on Eestis raske leida,» räägib Raud­oja. Kui teed IPAsid (hele õlu – toim), saad kehva vee ära peita, aga laagriõlu annab kohe välja, kui on halb vesi.»

Et puudujääke vee omadustes katta, pannakse tööstustes õlle sisse ka lisaaineid. Obinitsa veega oli asi aga isemoodi. Maitse poolest pole sellel viga midagi – maitset ju pole. Keemiline tõde aga selgus, kui seda lasti laboris uurida.