Kustuti valik sõltub kasutuskohast

Pulberkustuti on kõige levinum ja sobib enamiku materjalide kustutamiseks. Foto: Peeter Langovits

Kui kodus peaks tekkima tulekahju, võib kiire ja oskusliku tegutsemisega tulele piiri panna tulekustutusvahendiga. Tulekahju areneb eluohtlikuks kolme kuni viie minutiga, akuga seadmete puhul veelgi kiiremini.

«Ennast ohtu seada ei tohi. Kui tundub, et tulekahju käib üle jõu, siis kustutamise asemel sulgege uksed ja aknad ning väljuge hoonest kõige lühemat teed pidi,» jagas õpetusi päästeameti kommunikatsiooniosakonna nõunik Berit-Helena Lamp. «Suitsustes ruumides väljapääsu poole liikudes hoidke ennast võimalikult põranda lähedal, helistage 112 ning jääge ootama päästjate saabumist.»

Kui ruumist väljumine pole võimalik, sulgege uks ja kui ukseavadest tuleb suitsu sisse, tihendage need riietega, et suitsu tuppa ei imbuks. Avage aken, võtke ka kardinad eest ära ning andke endast aknal valju häälega märku.

Kodus peaks olema ka tulekustuti. Kuid millist valida?

«Iga kustuti kõigeks ei sobi, näiteks rasvapõlengut ei tohi veega mitte mingil juhul kustutada,» rõhutab Lamp. «Selleks, et valida õige kustuti, tuleb enne pisut mõelda, millisesse ruumi ja mis materjalide kustutamiseks seda vaja võib minna.»

Vahtkustuti sobib puidu, paberi, tekstiili, õli, bensiini, plastmassi, rasva, bituumeni ja kummi kustutamiseks. Vahtkustuti tekitab küll niiskuskahjusid, kuid ei kahjusta neid ruumi osasid, kuhu kustutusainet ei suunata. «Vahtkustutite valimisel on eriti oluline jälgida, kas see sobib ka elektripinge all olevate seadmete kustutamiseks,» täpsustab Lamp.

Vesikustuti sobib puidu, paberi ja tekstiili kustutamiseks. Seda võib tarvitada ruumides, kus näiteks nimetatud materjale ladustatakse.

«Vesikustutiga ei tohi kustutada toiduõlide, rasvade ja muude põlevvedelike põlenguid. Näiteks põleva rasva kustutamisel aurustub vesi plahvatusega,» hoiatas päästeameti nõunik.

Pulberkustuti on kõige levinum ja sobib enamiku materjalide kustutamiseks. Sellega saab kustutada peaaegu kõiki igapäevaseid asju ning pärast kustutamist on võimalik jäätmed tolmuimejaga kokku koguda. Paraku võib pulbri kasutamine kahjustada ruumis asuvaid elektroonikaseadmeid.

Süsihappegaaskustuti sobib õli, bensiini, plastmassi, rasva, pingestatud elektriseadmete ja -juhtmete kustutamiseks. «Selle peamised ohud on seotud väljuva gaasi väga madala temperatuuriga, mis võib oskamatul kasutamisel tekitada külmakahjustusi. Samuti peab pärast kinnises ruumis kustutamist sealt hapniku kontsentratsiooni vähenemise tõttu lahkuma,» juhib Lamp tähelepanu ohtudele. «Probleemiks võib olla ka taassüttimine, sest jahutuse ja lämmatamise efekt on lühiajaline ning tulekolle võib uuesti süttida.

Vesikustutiga ei tohi kustutada toiduõlide, rasvade ja muude põlev-vedelike põlenguid. Näiteks põleva rasva kustutamisel aurustub vesi plahvatusega, mille tagajärjed võivad olla väga tõsised.

Berit-Helena Lamp, päästeameti kommunikatsiooniosakonna nõunik

Tulekustutustekk sobib väiksemate tulekollete kustutamiseks, näiteks rasvapõleng pannil, süttinud kodumasinad või süttinud riided inimese seljas. Oluline on, et tekk kataks süttinud seadme või aine täielikult.

Tulekustuti peaks olema piisavalt suur, ent selle kaal peab vastama kasutaja võimetele. «Koju soovitatakse üldiselt paigaldada kas kuuekilone pulberkustuti või kuueliitrine vahtkustuti. Kaalu poolest on 6–12-kilogrammine kustuti veel selline, mida inimene üldiselt jaksab kasutada,» lisab Lamp.

Kustuti seatakse töökorda pärast iga kasutamiskorda ja seda hooldatakse vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui tootja on ette näinud. Kui tootja ei ole tulekustuti hooldusvahemikku ette näinud, hooldatakse vesi- ja vahtkustuteid iga viie aasta järel, teisi kustuteid iga kümne aasta järel.