President Rüütli saadab seto itkuga viimsele teele sootska Õie Sarv

President Arnold Rüütli ärasaatmistseremoonia leiab aset Estonia kontserdisaalis. Foto: Konstantin Sednev / Postimees

President Arnold Rüütli riiklikud matused algavad reedel, 10. jaanuaril avaliku hüvastijätuga Kadrioru kunstimuuseumis, kus Eesti inimesed saavad endise riigipeaga hüvasti jätta kella 12 - 21.

Kadrioru kunstimuuseumis on avatud kaastunderaamat, kuhu saab kirjutada kaastundeavaldusi ja mälestussõnu president Rüütli lähedastele.

Laupäeval 11. jaanuaril kell 9 peatub president Arnold Rüütli sark Toompeal. Kuberneri aias toimub päikesetõusul mälestushetk, kus hümni saatel heisatakse Pika Hermanni torni leinalipp, loetakse katkendeid president Rüütli viimasest kõnest Vabariigi Presidendina riigikogus ning lahkunud riigipea auks ja mälestuseks kõlab Eesti Meestelaulu Seltsi ühendkoori ja Eesti Sõjaväeorkestri esituses muusika. Üles on rivistatud Kaitseliidu liputoimkonnad ning Kaitseliidu, Naiskodukaitse, Noorkotkaste ja Kodutütarde ühendüksus.

Toompealt liigub president Rüütli sark Eesti Sõjaväeorkestri leinatrummide järel matusekolonnis Estoniasse. Teda saadavad Kaitseliidu liputoimkonnad.

Keskpäeval algab president Arnold Rüütli ärasaatmistseremoonia Estonia kontserdisaalis. Kuna saalis on kohtade arv piiratud, on juurdepääs sinna vaid kutsutud külalistele. Kõnelevad Vabariigi President Alar Karis, Eesti Maaülikooli rektor Ülle Jaakma, Estonia Seltsi auliige Arne Mikk, 20. Augusti Klubi liige Rein Veidemann. Lahkunu eest loeb hingepalve Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku Tallinna ja kogu Eesti metropoliit Stefanus. Laval on Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Eesti Rahvusmeeskoor, Celia Roose, Jarek Kasar, Heldur Harry Põlda (RO Estonia), Piret Aidulo. Juhatavad Tõnu Kaljuste, Olari Elts ja Mikk Üleoja. President Rüütli ärasaatmiseks on kirjutanud heliteosed Tõnu Kõrvits ja Pärt Uusberg.

Kell 13.20 helisevad president Rüütli mälestuseks kirikukellad üle terve Eesti. Matusekolonn liigub Estoniast Kadriorgu presidendi kantselei juurde. Austusavaldusena president Arnold Rüütlile teevad ülelennu NATO õhuturvet teostavad Hollandi kuningliku õhuväe lennukid F-35. NATO lennukite ülelend saadab president Rüütli sarka teekonnal mööda Weizenbergi tänavat.

Presidendi kantselei ees toimuval mälestushetkel võtavad president Rüütli sarga vastu Vabariigi President Alar Karis, ametist lahkunud presidendid Kersti Kaljulaid ja Toomas Hendrik Ilves ning väliskülalised. Väliskülalistest osalevad riiklikel matustel Soome endine president Tarja Halonen, Läti endine president Vaira-Vike Freiberga, Leedu välisminister Kestutis Budrys, Poola presidendi välisnõunik Mieszko Pawlak ja välissuhete osakonna direktor Marcin Łapczyński. Vabariigi Presidendi Kantselei ette on üles rivistatud Vahipataljoni aukompanii ja Tallinna Politseiorkester.

Presidendi kantselei eest liigub matusekolonn Kaitseliidu sõjatorupillide ja löökpillide juhtimisel A. Weizenbergi tänavale. President Rüütli sargaauto eraldub matusekolonnist, keerates Kadrioru kunstimuuseumi ette, kus kõlab sootska Õie Sarve poolt presidendi mälestuseks seto itk.

Hüvastijätuteekond jätkub mööda pargiteed mere suunas Narva maanteele. Pargiteel ainsana liikuvale sargaautole annavad au Kaitseväe ja Kaitseliidu kõikide struktuuriüksuste liputoimkonnad.

Arnold Rüütel sängitatakse mulda Metsakalmistul. Perekonna palvel toimub see ainult president Rüütli pere ja lähedaste osalusel. Muldasängitamine toimub vaimuliku talitusena ning selle viib läbi Eesti Kirikute Nõukogu president, EELK peapiiskop Urmas Viilma. Muldasängitamise ajal avaldab Kaitsevägi president Rüütlile viimset austust aupaukudega käsirelvadest ja suurtükkidest. Muusikalise osa kujundab Metsakalmistul Vox Clamantis dirigent Jaan-Eik Tulve juhatusel.

Matusepäeva, 11. jaanuari sündmustest teeb otseülekande Eesti Rahvusringhääling. President Rüütli matusepäeval on matusekolonni liikumise tõttu mitmel pool pikaajalised liikluspiirangud.

Valitsus kehtestas president Arnold Rüütli matusepäeva, laupäeva 11. jaanuari üleriigiliseks leinapäevaks ja sel ajal heisatakse Eesti lipud leinalipuna. Korralduse kohaselt heiskavad kella 8 kuni 20-ni Eesti lipu leinalipuna kõik riigi ja kohaliku omavalitsuse asutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Leinalippe on oodatud heiskama ka kõik majapidamised, ettevõtted ja ühingud.