Päevatoimetaja:
Tiit Loim
Saada vihje

Valmis eelnõu kanade puurispidamise keelustamiseks Eestis

Copy
Organisatsiooni Nähtamatud Loomad tegevjuhi Kristina Meringu sõnul on eelnõu samm õiges suunas.
Organisatsiooni Nähtamatud Loomad tegevjuhi Kristina Meringu sõnul on eelnõu samm õiges suunas. Foto: Stanislav Moškov

Eestis on plaanis keelustada kanade puurispidamine. Regionaal- ja põllumajandusministeerium esitas vastava seaduseelnõu ministeeriumidevahelisele kooskõlastusringile.

Ettepanek seaduse muudatuseks kasvas välja lõppenud aastal loomakaitseorganisatsiooni Nähtamatud Loomad koostatud ja riigikogule esitatud rahvaalgatuslikust petitsioonist, mille digiallkirjastas 21 421 Eesti inimest.

Eestis peetakse praegu umbes 80 protsenti kanadest munade tootmise eesmärgil puurides, mis on loomade heaolu seisukohalt äärmiselt julm ja tänapäeva maailmas ebavajalik pidamisviis. Teadaolevalt on muu Euroopaga võrreldes kanade puurispidamise osakaal Eestist suurem vaid Maltal. Paljud riigid on kanade puurispidamise juba keelustanud, sealhulgas Saksamaa, Austria, Taani, Šveits ja Tšehhi.

Ka on mitmes teises riigis üleminek puuridelt vabapidamisele palju kaugemal kui Eestis ning paljude riikide toidupoodides müüaksegi vaid vabapidamisest pärinevaid mune.

«Ministeeriumis valminud eelnõu kanade puuride keeluks annab märku, et liigume õiges suunas, nii et loomade heaolu oleks tagatud. Kui eelnõu riigikogus ka seaduseks hääletatakse, parandab see üle poole miljoni linnu elu, kes praegu kitsastes traatpuurides kannatavad,» rääkis organisatsiooni Nähtamatud Loomad tegevjuht Kristina Mering.

Valminud eelnõu ei tähenda siiski, et muutus paremuse suunas oleks nüüd tagatud. Seaduse jõustumiseks on hulk olulisi samme veel ees. Eelnõu peab enne parlamendi töölauale jõudmist läbima esmalt ministeeriumitevahelise kooskõlastusringi ja saama heakskiidu ka valitsuselt. Riigikokku jõudes on seaduse jõustumiseks vaja eelnõul läbida kolm lugemist.

«Teadvustame endale, et suur töö on veel ees, aga ei salga, et valminud eelnõu lisab motivatsiooni edasi tegutseda. Näeme Eesti elanike seas üha suuremat toetust loomade heaolu parandamisele, mis tõestab, et aegunud mõtteviisid suurtootmises on kindlasti muutumas,» lisas Mering.

Tagasi üles