/nginx/o/2025/01/15/16597399t1hb015.png)
Elektrifitseerimisega muutub Eesti energiasüsteem märkimisväärselt aastaks 2035. Prognooside kohaselt tõuseb elektrienergia tarbimine veerandi võrra: praeguselt tasemelt, mis on ligikaudu 9 teravatt-tundi aastas, kuni 11,3 teravatt-tunnini aastaks 2035.
Majapidamiste elektritarbimist suurendavad näiteks soojuspumbad, sundventilatsioon ning elektrisõidukite laadimine. Kasvava nõudluse katteks toodetakse elektrienergiat vahemikus 9,1 kuni 15,2 teravatt-tundi aastal 2035 ehk kuni 70 protsenti rohkem kui praegu.
Elektrisüsteemis kasvab märkimisväärselt hajatootmise osatähtsus. Suurte tootjate kõrval ja osaliselt ka nende asemel hakkavad energiat tootma paljud väiksemad taastuvenergia tootjad. Eleringi prognoosi kohaselt kasvab hajatootmisena toodetava elektrienergia kogus 2050. aastaks peaaegu viiekordseks, tõustes 2025. aasta tasemelt 777 gigavatt-tundi kuni 3724 gigavatt-tunnini.
Üle Eesti paigutavad kodumajapidamised ja teised tarbijad oma tarbeks toomis- ja salvestusseadmeid, muutudes ise tootjateks, kes pakuvad energiat ja stabiilsust energiasüsteemi. Aga juurdekasv on edaspidi märgatavalt aeglasem kui aastatel 2021–2022, mil elektrihinnad olid kõrged.
Siiski on Eestis aastaks 2040 hinnanguliselt kaks kuni neli korda rohkem tootvaid tarbijaid kui praegu – vahemikus 17 102 kuni 43 994. Tootvate tarbijate panus tootmisesse jääb siiski ka tulevikus paari protsendi juurde, kuna tootmine tervikuna kasvab, ning nad tarbivad kuni kümnendiku elektritootmisest.
Aktiivse tootva tarbimise peamine tõukejõud on päikesepaneelide ja akusalvestuse hinnalangus, päikesepaneelide kasvav tõhusus ja akusalvestuse mahu kasv. Näiteks vähenesid päikeseparkide rajamise kulud aastatel 2007–2019 ligi kuus korda ning pikaajaliselt on oodata hindade edasist langust.
Sarnaselt on akusalvestuse hind 2010. aastaga võrreldes langenud ligi 90 protsenti, mis on hoogustanud nende kasutamist.
Sellisest hajusenergeetika kasvust rääkides osutatakse sageli ohukohale, et päikeseelektri osakaalu suurenemine elektrisüsteemis toob kaasa suurema tootmise ettearvamatuse. See omakorda suurendab vajadust süsteemi tasakaalustamise järele. Vähem on aga tähelepanu saanud tõsiasi, et tootvad tarbijad annavad ise olulise panuse tasakaalustamisse, nimelt aktiivse tarbimise juhtimise kaudu.
Näiteks vähenesid päikeseparkide rajamise kulud aastatel 2007–2019 ligikaudu kuus korda ning pikaajaliselt on oodata hindade edasist langust.
Kõigis tarbijarühmades paistavad eriti positiivselt silma tootvad tarbijad, kes on paigaldanud päikesepaneelid. Tänu suuremale teadlikkusele ja paindlikkusele on nad suutnud vähendada oma elektritarbimist kodutarbijate seas 2,5 korda rohkem kui tavalised börsihinnaga tarbijad.
Tarbimise juhtimise eesmärk on seega nihutada tarbimist perioodidele, mil elektrit on süsteemis külluses ja hind madalam, ning vähendada tarbimist siis, kui tootmine on kallis ja energiavarud piiratud. Tootva tarbimise kiire kasv koos akusalvestuse ja nutikate võrguteenuste laialdase kasutuselevõtuga võimaldab tõhusamalt hallata nii tootmist kui ka tarbimist, tagades süsteemi stabiilsuse ja tõhususe.
Elektritarbimise juhtimise potentsiaal ulatub Eestis 400 megavatini, mis ületab Auvere elektrijaama võimsuse.
Tulevikus kasvab tootvate tarbijate roll tarbimise juhtimises veelgi.
Siiski moodustab nende elektrienergia tootmine ja tarbimine kogu süsteemist ka edaspidi suhteliselt väikese osa, mistõttu ei pruugi nende mõju üldisele tasakaalule olla märkimisväärne. Samas annab nende tarbijate paindlikkus ja võime juhtida tarbimist ülikõrgete hindadega tundidel olulise panuse tuleviku elektrienergiasüsteemi paindlikkuse suurendamisse.