/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2012/04/23/1069890t1h4f74.jpg)
Tartu maakohus hakkas esmaspäeval teistkordselt arutama mitmes kuriteos süüdistatava Lõuna prefektuuri endise tipp-politseiniku, Valgast pärit Marek Tiiratsi süüasja.
Maakohus hakkas uuesti arutama ekspolitseiniku süüasja
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Süüdistuse poolelt pidas avakõne Lõuna ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Margus Gross ja süüdistatava kaitsjana vandeadvokaadi vanemabi Kalju Kutsar. 39aastane Tiirats ei tunnistanud ennast talle esitatud süüdistuses süüdi ning tema kaitsja leidis, et süüdistus ei ole põhjendatud.
«Kohtuistung jätkub tunnistajate ütluste kuulamisega. Esialgse ajakava järgi on istungid planeeritud kõigiks selle nädala tööpäevadeks ja ka 30. aprilliks,» ütles Tartu kohtute pressiesindaja Krista Tamm.
Riigikohus tühistas mullu septembris kahe alama astme kohtu lahendid, mis mõistsid Tiiratsi süüdi, ning saatis kaasuse tagasi maakohtusse osaliselt uueks arutamiseks. Riigikohus jättis Tartu ringkonnakohtu ja Tartu maakohtu otsused jõusse vaid osas, mis puudutasid Tiiratsi õigeksmõistmist tulirelva helisummuti ebaseaduslikus käitlemises.
Samuti lõpetas riigikohus kriminaalmenetluse osas, mis puudutas Tiiratsile esitatud süüdistust sileraudse jahipüssi padruni ebaseaduslikus käitlemises.
Riigikohus nõustus kassaatori seisukohaga, et kohtud on Tiiratsit süüdi tunnistades tuginenud lubamatutele tõenditele.
«Tiiratsile süüksarvatud tegude tuvastamisel on kohtud olulises ulatuses tuginenud ütlustele, mille on kohtueelses menetluses kahtlustatavana andnud isikud, kes teises kriminaalasjas samades kuritegudes osavõtjate või kaastäideviijatena süüdi tunnistatud või kelle suhtes on kriminaalmenetlus otstarbekuse kaalutlusel lõpetatud,» tõi riigikohus esile.
Kolleegiumi kinnitusel ei olnud lubatav Tiiratsi süüasjas avaldada terve rea tunnistajate ütlusi, kuna need käsitlesid kuritegusid, mille toimepanemisega oli võimalik seostada ka ütluste allikaks olevat tunnistajat ennast. Selle keelu rikkumist maakohtu poolt käsitab kolleegium kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena, mis tõigi kaasa seniste kohtuotsuste osalise tühistamise.
Tiiratsi süüasjas esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse tema kaitsja, kes taotles riigikohtult varasemate süüdimõistvate lahendite tühistamist ja Tiiratsi õigeksmõistmist.
Tartu maakohus tunnistas tunamullu oktoobri keskel Lõuna prefektuuri korrakaitseosakonna liiklustalituse endise ülemkomissari Tiiratsi süüdi ametiisikuna ja isikute grupis korduvas omastamises ning tulirelvade ja laskemoona ebaseaduslikus käitlemises.
Selle eest sai mees 75 660 krooni suuruse rahalise karistuse, kuna aga karistuse hulka arvatakse süüdistatava eelvangistuses viibitud kolm päeva, tuleb Tiiratsil tasuda 70 422 krooni. Lisaks otsustati, et süüdistataval tuleb hüvitada menetluskuludena kokku 28 915 krooni.
Lõuna ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Margus Grossi kohtuvaidluses esitatud taotluse tõttu mõistis kohus aga Tiiratsi õigeks esialgses süüdistuses sisaldunud kuue ääretulepadruni ebaseaduslikus käitlemises. Samuti mõistis kohus Tiiratsi õigeks nelja tulirelva helisummuti ebaseadusliku käitlemise süüdistuses.
Kolme helisummuti ebaseaduslikus käitlemises mõistis kohus Tiiratsi õigeks põhjusel, et tõendite ebapiisavuse tõttu taotles kohtuvaidluses selles õigeksmõistmist prokurör. Ühe helisummuti käitlemise osas mõistis kohus süüdistatava õigeks, kuna esitatud süüdistus sisaldab praeguseks kehtetu relvaseaduse sätte rikkumist.
Süüdistuse kohaselt aitas Tiirats 2009. aastal omastamisele kaasa ning 2008. aastal omastas Lõuna prefektuuris sõidukite tankimiseks ettenähtud kütust kokku ligi 5000 krooni väärtuses. Tiiratsile esitati süüdistus ka 2008. ja 2009. aastal vastavaid relvalubasid omamata kahe tulirelva ning nelja helisummuti ebaseaduslikus käitlemises ning 2008. aastal ühel korral laskemoona ebaseaduslikus käitlemises.