:format(webp)/nginx/o/2024/01/31/15861401t1h9323.jpg)
/nginx/o/2025/01/21/16607862t1h3cf3.jpg)
Antsla vallavolikogu otsustas teisipäeva õhtul vaid napi häälteenamusega, et jätab Rõuge vallast üle tulla soovivatele Mõniste piirkonna küladele oma vallaväravad lahti. Uued arvutused on Antsla juhtidesse sisendanud üha suuremaid kõhklusi, kas 17 Mehkamaa küla liitmine lõppeb Antsla jaoks ikka hästi.
«Eelmisel nädalal arutati komisjonis ettepanekut, kas Antsla peaks korraldama oma rahvaküsitluse ja jutt läks seal nii kaugele, et otsus [külade liitmise üle] kalduks volikogus pigem ei poole,» rääkis Antsla vallavolikogu esimees Merike Prätz. «Tekkis küsimus, miks me tegeleme selle asjaga edasi, miks me kulutame aega, peame Rõugega läbirääkimisi, kui volikogu meelsus hakkab minema sinnapoole, et ta kaldub pigem ei poole?»
Antsla volikogu liikmete seas maad võtnud kõhkluste foonil otsustaski Prätz 21. jaanuari volikogu istungil läbi viia hääletuse, mis looks selguse, kas Rõuge vallast üle tulla soovivate Mõniste piirkonna külade vastuvõtuks on volikogus üldse toetus olemas.
Kõhklusi on Antslas süvendanud arvutuste tulemus, mille Prätz koos valla pearaamatupidajaga Mõniste piirkonna tulude ja kulude kohta tegi. See näitas, et põhitegevuse kulud ületavad tulusid. Antsla vallal tuleks seega hakata liituva 17 küla käigushoidmisele peale maksma. «Mõniste piirkonna üldise prognoosi järgi ei ole asi eriti roosiline. See olukord ei ole roosiline ega ka väga negatiivne,» võttis Prätz kokku.
Ka Antsla vallavanem Avo Kirsbaum, kes eelmise aasta teises pooles toimunud kohtumiste ja läbirääkimiste ajal oli pigem Mõniste külade vastuvõtu osas lootusrikas, on nüüd sellel teemal rääkides palju mornima joonega.
«Kui esialgu tundus see olevat justkui pluss-projekt, siis tänase matemaatika ja teadmiste puhul on see miinusega [ettevõtmine],» lausus Kirsbaum. Konkreetsemalt tähendab see, et Mõniste piirkonna tulude ja kulude vahe on aastas kuskil 150 000 eurot, mille Antsla vald peaks vallavanema sõnul mõnede teiste kulude pealt kokku hoidma.
Peale selle tuleks Antsla vallale üle ka umbes 950 000 euro suurune laenukoormus, mis peamiselt Mõniste kooli ja rahvamaja uuendamiseks on varasemalt võetud. See on volinikes tekitanud kõhklusi, kas Antsla suudab selle kõigega toime tulla ilma, et vallarahvas liialt kannataks.
/nginx/o/2025/01/21/16607863t1hea84.jpg)
Kuigi Mõniste külade puhul on mitmel puhul rõhutatud, et seal on kool ja rahvamaja renoveeritud ning investeeringuid tegema ei pea, siis Kirsbaum selle jutuga nõus pole. «See ei ole tegelikult usutav,» lausus ta. «See oleks nagu peres, kus on kolm last ja kahele ostetakse uued mänguasjad ja kolmas jäetakse ilma.»
Vallajuhi sõnul vajavad Mõniste külad varem või hiljem investeeringuid vee- ja kanalisatsioonivõrku. «Kõik, mis töötab, see kulub. Katlasüsteemid vajavad remonti, Rõuge ei anna meile isegi avahooldustöötaja autot üle – ka selle peame ise ostma.»
Ent volikogus kõlasid ka üleskutsed vaadata suuremat pilti ning näha 17 küla ja koos sellega umbes 750 inimese Antslaga liitumises võimalust.
«See ei ole negatiivne kohustus, vaid meie suur võimalus, mille me võiks ära kasutada,» ütles volikogu liige Kaspar Kurve. «See eeldab pingutamist ja ka kastist välja mõtlemist.»
Volikogu liige Üllar Salumets tõstis esile Mõniste ja Antsla rahva pikki ja häid suhteid, mida tuleks külade kuuluvuse puhul arvesse võtta. «Mõniste ja tolle kandi inimeste lugupidamine ja hoolivus Antsla suhtes on olnud põlvest põlve,» märkis Salumets. «Muidugi, nad on vahepeal olnud erinevate omavalitsustega koos, aga lõpuks on nad jõudnud nende juurde, kuhu nad kuuluvad. Eesti ajal läks siit Mõnistesse isegi raudtee, mis Vene ajal üles võeti.»
Volikogu istungile olid kutsutud ka Mõniste kogukonna esindajad Katrin Roop, Rein Lepp ja Kristo Hainsoo, kes volinike küsimustele vastasid.
/nginx/o/2025/01/21/16607864t1hd1d3.jpg)
«Meil mingisuguseid ulmesoove ei ole,» rääkis Hainsoo. Ta möönis, et ainsaks miinuseks Antsla poolt vaadates on valla kasvav halduskoormus, mille suurenev territoorium kaasa toob. Miinuste asemel soovitas ta aga näha Mehkamaa külade Antslaga liitumise häid külgi.
«Tegelikult on see tohutult suurepärane võimalus. Antsla jaoks on see ainulaadne juhus, mis on praegu tekkinud,» kiitis Hainsoo. «Muidugi, raha on alati vähe, aga valda tuleks nii palju inimesi juurde, nii palju sünergiat, mida koos on võimalik luua. Mina ei näe siin omalt poolt mitte midagi negatiivset.»
Pealt tunni kestnud arutelu järel pani Merike Prätz hääletusele, kas jätkata alustatud teed Mehkamaa külade Antslaga liitmiseks. Selle poolt oli 8 ja vastu 7 saadikut, üks jäi erapooletuks, mis tähendab, et Mõniste piirkonna 17 küla vallavahetus läheb edasi.
Ühtlasi otsustas Antsla volikogu, et ei korralda vallas rahvaküsitlust, kas inimesed toetaksid Mõniste külade vastuvõtmist. Rahvaküsitluse korraldamise poolt oli 8 ja vastu samuti 8 saadikut, mis tähendas, et eelnõu ei leidnud enamuse toetust ja rahvaküsitlus jääb korraldamata.
Rõuge ja Antsla vald on planeerinud vallapiiride muutmise läbi viia alates tänavu 1. juulist, et Mõniste piirkonna elanikel oleks võimalik osaleda sügisel juba Antsla vallavolikogu valimistel. Vallavahetuse toimumiseks peavad selle veel heaks kiitma nii Rõuge kui Antsla volikogu. Antsla langetab oma otsuse tõenäoliselt märtsis.