/nginx/o/2020/02/06/12919077t1haf41.png)
:format(webp)/nginx/o/2025/01/22/16609428t1hace8.jpg)
Eesti astub 8. veebruaril koos Läti ja Leeduga ajaloolise sammu, ühendades elektrisüsteemid lahti Venemaa elektrivõrgust. Päev hiljem liituvad Balti riigid Mandri-Euroopa sagedusalaga, tehes lõpu seotusele Venemaa elektrivõrguga.
«Sünkroniseerimine on Eesti energiasõltumatuse ja julgeoleku kindlustamise teetähis,» rõhutas kliimaminister Yoko Alender. «Nagu Eesti liitumine Schengeni viisaruumiga, sümboliseerib ka see meie täielikku lõimumist Euroopa taristusse ja annab kindluse, et suudame igas olukorras oma elektrisüsteemi iseseisvalt hallata.»
Üleminek on hästi ette valmistatud. Kolmes Balti riigis ja Poolas on sellesse investeeritud kokku 1,6 miljardit eurot, millest Eesti osa moodustab 298 miljonit eurot. Euroopa Liit on katnud 75 protsenti kuludest, andes selge sõnumi, et Balti riikide energiajulgeolek on oluline kogu liidule.
Eesti talvine keskmine elektritarbimine on 1130 MW, juhitavaid tootmisvõimsusi on Eestis kokku 1860 MW. Kõik juhitavad elektrijaamad on töövalmis ning ka talviseks maksimaalseks tipptarbimiseks, mis on 1600 MW, on reservvõimsust piisavalt.
Kogu protsess on ette valmistatud nii, et tarbijad muutust ei märkaks. Elektri börsihinda sünkroniseerimine ei mõjuta ning kõrge ELi kaasrahastusmäär (75%) tagab, et võrgutasud seetõttu ei tõusnud. Sagedust peame edaspidi hakkama hoidma ise – selle võrra võivad keskmise kodutarbija kulud suureneda hinnanguliselt 1,25 euro võrra kuus (0,5 senti/kWh).
«Elanikud ei märka sünkroniseerimist – lambid ei värele, seadmetele ohtu pole,» sõnas Alender. «Suurte süsteemimuudatuste korral on alati tehnilise riske, kuid need on olemas ka sõltumata sünkroniseerimisest. Kõik stsenaariumid on läbi kaalutud ja nende lahendamiseks olemas selged tegevusplaanid.»
Sünkroniseerimine toimub praegu, sest BRELL (Belarus, Russia, Estonia, Latvia, Lithuania) leping Balti riikide, Venemaa ja Valgevene võrguettevõtete vahel fikseerib võimaluse elektrisüsteemide omavahelise seotuse lõpetamiseks iga aasta veebruaris.