Kohtunik Gerty Pau: ükski lahend ei paranda inimestevahelisi suhteid

Tartu maakohtu kohtunik Gerty Pau rääkis, et kohtusse jõuavad naabritevahelised tülid kõige sagedamini siis, kui soovitakse taotleda lähenemiskeeldu. Foto: Arvo Meeks

Kui naabrite või elukaaslaste tülid kasvavad üle pea, omandisuhted lähevad sassi ning tekib vaidlusi juriidiliste isikutega või nende vahel, toob õiguse majja maakohus. Tartu maakohtu kohtunik Gerty Pau kinnitab, et tsiviilasjadest jõuab temani enim vaidlusi elatise maksmise, äriregistri sundlõpetamise, krediidilepingute, sideteenuste ja kinnistusraamatu üle.

Alustagem naabritest – mille üle siis nii ägedalt sõneldakse, et tuleb kohtusse pöörduda?

Kohtusse jõuavad naabritevahelised tülid kõige sagedamini, kui soovitakse taotleda lähenemiskeeldu. See tähendab, et ei tohi läheneda inimesele, tema kodule, töökohale, talle helistada või kirju saata. Lähenemiskeelu saab määrata sellele, kes on teinud midagi keelatut. Näiteks läinud naabri kinnistule ilma loata, käib pidevalt kõrvalmaja ukse taga etteheiteid tegemas või kinnitab kirjakesi värava külge.