Riik tahab võru ja seto keele taas riigikogu ukse taha jätta. Keeleteadlased peavad seda veaks

Võru kongressi vanemate kogu peavanem Kauksi Ülle sõnul ei toeta moodne elu väikeste keelte püsimist. Selleks tulebki seadus appi võtta. Foto: Arved Breidaks

Võrokeste ja setode ammune soov saada riigilt oma keelele ametlik piirkondliku keele tunnustus kipub taas luhta minema. Haridusministeeriumis koostatud keeleseaduse muutmise eelnõust jäeti lõunaeesti keele staatuse küsimus teadlaste ja keelenõukogu toetusest hoolimata välja. Kohapeal ei taheta asjade sellise käiguga leppida.

«Lõunaeesti keel on põliskeel, väga vana ja auväärne regionaalkeel,» ütleb Võru kongressi vanemate kogu peavanem kirjanik Kauksi Ülle. «Viimase ajani on seda edasi antud põlvest põlve, aga nüüdisaja eluviis, põlvkondade lahuselamine, moodne meedia ja muu säärane ei tule enam keele tavapärasele püsimisele kasuks.»

Just sel põhjusel ongi Kauksi Ülle sõnul tarvis, et lõunaeesti keel, mille alla arvatakse nii võru, seto, mulgi kui tartu keel, oleks riiklikult tunnustatud, see tähendab seadusega kaitstud regionaalne keel. Praegu on neist suurima kõnelejate arvuga võru keel ametlikult eesti keele murre, setode keel aga ainult murrak.