Tomi Saluveer: tulus, kuid riskantne taliviljakasvatus

Tomi Saluveer Foto: Tomi Saluveer

Taliviljapõllud rohetavad ning põllumehed on praegu lootusrikkad. Sügisel külvatud ja kevadel-suvel koristatavad taliviljad on teatavasti kolmandiku võrra saagikamad ning lubavad seega ka suuremat tulu. Põuaste suvede valguses on talivili olnud paljudele põllumeestele päästerõngas.

Tuisukuu on aga alles ees. Seetõttu hoiavad põllumehed veebruari alguse eel pöialt, et ei tuleks liiga külmi lumeta ilmasid, mis võivad talivilja hävitada. Teine oht on liiga paks lumekiht, mis võib kevade eel talivilja hauduma panna.

Külmakindlad põllukultuurid nagu nisu, oder, rukis, hernes, kaer ja raps muutuvad põllumeeste seas üha populaarsemaks ning nende külvipind suureneb. See võimaldab teatud määral riske hajutada. Kui talivili peaks ikalduma, saab põllulapid kevadel suviviljaga üle külvata. Kuigi see toob kaasa täiendavaid kulusid, on see hea tagavaraplaan. Pärast talivilja koristamist saab suve lõpus järgmise aasta saagi nimel külvata vahekultuure hernest, uba, ristikut, tatart või kaera, mis parandavad mulla viljakust ja vähendavad umbrohtude levikut.