:format(webp)/nginx/o/2025/01/31/16627480t1h9c80.jpg)
- Võrumaa rahu ja vaikus on olulised väärtused ja põhjus, miks ääremaal elada.
- Inspiratsiooni saab nii igapäevaelust kui Lõuna-Eesti kaunist loodusest.
- Eestis on alles palju aeglasemat elu- ja mõtteviisi, mis mujal on juba haruldaseks muutunud.
Muusika ja looming on inimeste mõjutamiseks võimsad tööriistad, leiab pärimusmuusik Mari Kalkun, kes loetud päevad tagasi esines Londoni kontserdisaalis täismajale.
«Meie esivanemad arvasid, et sõnal, laulul ja loitsul on jõud. Usun samuti sellesse. Tõestuseks on mullu noorte laulupeol ettekandmisele tulnud laul «Sata-sata!», mille esitamise järel pääsesidki taevaluugid valla.»
Mari Kalkun elab koos kaasa Taavi Tatsi ja tütar Lindaga oma esivanemate talus Võrumaa metsade vahel. Kuna laiendatav Nursipalu harjutusväli asub muusiku kodutalust vaid seitsmeteistkümne kilomeetri kaugusel, siis jälgis ta toimuvat, osales ja laulis rahvakoosolekutel ning meeleavaldustel.
«Proovisin kohalikke aidata, et kogu protsess kulgeks inimlikumalt ja valutumalt. Riigi ja inimeste vaheline suhtlus ei peaks selline olema. Elukeskkond, rahu ja vaikus, mille pärast Võrumaale tagasi tulin, on minule olulised väärtused ja põhjus, miks ääremaal elada,» rääkis muusik. «Olukord maailmas on ärev ja mõistan riigijuhte, kes soovivad kaitset tugevdada, kuid ma pole rahul viisiga, kuidas seda tehti. Võrokeste häält pole piisavalt kuulda võetud. Ka siinsete kohanimede muutmine viib kaugenemisele vanast kultuurist.»
Mari Kalkun ammutab inspiratsiooni nii igapäevaelust kui Lõuna-Eesti kaunist loodusest. «Kui kirjutan laulu, siis see räägib alati millestki, mis südamel. Minu loomingus on tähtsal kohal pärimus, sest olen õppinud ülikoolis tundma pärimusmuusikat ja regilaulu maailma.»
Muusiku arvates on Eestis alles palju aeglasemat elu- ja mõtteviisi, loodusega kooskõlas olevaid teadmisi ja oskusi, mis mujal on juba haruldaseks muutunud.
«Kui maailmaturneedelt tagasi tulen, siis mõtlen, et Eesti, kus elame, on kaunis paik. Minu missioon ongi viia väljapoole kodumaad teadmisi, et meil on Võrumaal midagi väga vägevat ja ilusat. Olen nagu kultuurisaadik, kes käib mööda ilma ringi, annab kontserte ja tutvustab Eestit, Võromaad ja võro keelt. Näiteks Saksamaal tekkis ühel minu esinemist kuulanud perel huvi Eesti vastu. Nüüd on neil siin pisike majake ja nad veedavad suved Eestis.»
Minu missioon ongi viia väljapoole kodumaad teadmisi, et meil on Võrumaal midagi väga vägevat ja ilusat. Olen nagu kultuurisaadik, kes käib mööda ilma ringi, annab kontserte ja tutvustab Eestit, Võromaad ja võro keelt.
Mari Kalkun, pärimusmuusik
Viimatise albumi «Stoonia lood» laule on autor esitanud poolteise aasta jooksul juba kahekümnes riigis maailma eri paigus – kodukülast kuni Austraalia ja Uus-Meremaani. Sel albumil, kus on kasutatud Lõuna-Eesti luuletajate Jaan Kaplinski ja Triinu Laane loomingut, kohtub kuulaja nii pärimus- kui ka regilaulumaailmaga.
Kuigi eelmisel aastal tuuritas Mari Kalkun palju välismaal, leidis tema enda jaoks meeldejäävaim kontsert aset tema koduküünis – musitseerimine koos Jaapani muusikutega festivali «Aigu om!» ajal.
«Ka jaapanlastele oli Eestis esinemine elamus – tulla Tokyost pisikesse külla. Tšellomängija Kotaro Saito jaoks oli see nii inspireeriv, et kodumaale jõudes komponeeris ta albumi, millele pani pealkirjaks «Estonia»,» rääkis Mari Kalkun.
Mullu läkski tal väga palju energiat festivali «Aigu om!» korraldamisele, mis toimus Rõuge, Antsla ja Võru vallas. «Seekord oli Jaapani eriprogramm ja osalemas mitukümmend kauget külalist. Jaapanlaste meediakajastused Võrumaa festivalist jõudsid kümnete miljonite inimesteni. Kuu enne festivali käisime «Aigu om!» korraldajate, minu kaasa Taavi ja hea Jaapani tundja ning tõlgi Janne Funkiga Jaapanis. Mina musitseerisin, Taavi ja Janne rääkisid vestlusõhtutel Eesti loodusest ja metsadest,» meenutas ta.
Lisaks muusikutele külastasid «Aigu om!» festivali Jaapani metsaeksperdid. Ants Tammikul on nüüd valmimas dokumentaalfilm kogemusest, mille jaapanlased siinsetest metsadest said.
Esinedes jäävad Mari Kalkunile silma kultuurilised erinevused. «Jaapanlased on nagu eestlasedki kontserdil vaoshoitumad ega näita oma tundeid välja. Näiteks Saksamaal või Suurbritannias on publik rohkem emotsionaalne.»
Selleks aastaks on pärimusmuusikul suured loomingulised plaanid. Peagi tuleb koostöös saksofonimängija ja helilooja Maria Faustiga välja raamatuaasta algusele pühendatud singel Hando Runneli sõnadele. Kevadel on plaanis välja anda albumi «Stoonia lood» parimad kontserdisalvestused maailma eri paigust.
«Põnev on vaadata erinevates paikades publiku reaktsiooni ja kuulata kaasalaulmist. Juulis on üldlaulupidu, kus segakoorid kannavad ette minu loodud laulu «Elukoor». Ka uue albumi mõtted mõlguvad peas,» rääkis Mari Kalkun.