Jaanus Uiga: sünkroniseerimine muudab meie elektrisüsteemi tugevamaks

Asekantsler Jaanus Uiga kinnitab, et taamal nähtav Soome tuumajaam oleks Eesti jaoks liiga suur. Foto: Aivar Ojaperv

On hea meel näha, et teadlikkus 8.–9. veebruaril toimuvast Balti elektrisüsteemi sünkroniseerimisest Mandri-Euroopa võrkudega on Eestis kõrge. Projektiga on aastaid tõsist tööd tehtud ning oleme jõudnud viimase faasi lõppu.

Oleme selleks hästi valmis ja tarbijate jaoks on peagi saabuv nädalavahetus nagu iga teine. Küll võin kinnitada, et sünkroniseerimine muudab meie energiasüsteemi tugevamaks.

Sünkroniseerimine Mandri-Euroopa võrkudega on aastatepikkuse ettevalmistuse tulemus, kus on arvestatud kõigi võimalike riskidega. Eesti, Läti, Leedu ja Poola on Euroopa Liidu toel investeerinud üle 1,6 miljardi euro taristu arendamisse ja tõrgeteta ülemineku tagamisse. Eestis on sünkroniseerimiseks tehtud täiendavad investeeringud summas 298 miljonit eurot, mis on tugevdanud meie elektrisüsteemi töökindlust.

Näiteks on meie elektrisüsteemi täiendatud uute sünkroonkompensaatoritega, mis aitavad hoida sagedust ja stabiilsust. Lisaks on Eestis ja teistes Balti riikides piisavalt juhitavaid tootmisvõimsusi, et katta ka suurimad tiputarbimised.

Eesti elektrisüsteemi juhitavad tootmisvõimsused ulatuvad 1800 megavatini, samal ajal kui kõige suurem talvine tarbimine on olnud kuni 1600 megavatti ja sedagi vaid üksikutel tundidel. See tähendab, et ka väga külmal talvepäeval on meil elektrivõimsust piisavalt. Keskmine talvine tarbimine on ligi 1100 megavatti.

Kuna sünkroniseerimine on põhjalikult planeeritud, ei ole tavainimesel vaja sel päeval midagi tavapärasest erinevat ette võtta. Elektrit saab tarbida nii nagu alati. Kui oled harjunud hommikul esimese asjana kohvi või teed tegema, tee seda julgelt ka 8. ja 9. veebruari hommikul. Samuti pole vaja karta elektri kõikumise pärast ja seadmeid pole vaja vooluvõrgust välja võtta.

Väga levinud paistab olevat müüt, et sünkroniseerimine toob kindlasti kaasa elektrikatkestused. See ei vasta tõele. Protsess on ette valmistatud nii, et tarbijad muutust ei märkakski.

Väga levinud paistab olevat müüt, et sünkroniseerimine toob kindlasti kaasa elektrikatkestused. See ei vasta tõele. Protsess on ette valmistatud nii, et tarbijad muutust ei märkakski.

Selleks, et elektrisüsteemi toimimas hoida, on koostatud plaanid, varuplaanid ja varuplaanide varuplaanid. Negatiivseid stsenaariumeid on suures plaanis kaks: väga ebatõenäoline ja äärmiselt ebatõenäoline stsenaarium.

Väga ebatõenäoline on stsenaarium, et peame elektritarbimist hommikuti ja õhtuti piirama. Selleks peaks üle Baltimaade toimuma samaaegselt mitmeid tahtlikke sabotaaže elektritaristu vastu. See võib tõesti piirkonniti kaasa tuua lühiajalisi, kuni kahetunniseid katkestusi.

Äärmiselt ebatõenäoline on laialdaste katkestuste stsenaarium. Selleks peaks toimuma Baltimaade vastu väga suures mahus ja samaaegseid õnnestunud küberründeid ning sabotaaže energiataristu vastu. Selles olukorras võib olla vajalik kogu elektrisüsteemi taaskäivitamine, mis võib võtta kuni 72 tundi.

Need kaks stsenaariumit on tõesti väga ebatõenäolised, aga rahulik valmisolek aitab igas olukorras hästi hakkama saada. Häid nõuandeid selle kohta leiab veebilehelt olevalmis.ee.

Sageli küsitakse, miks sünkroniseerimine peab toimuma just veebruaris. Põhjus on lihtne: põhivõrguettevõtjate vahelist lepingut, mis sagedusala toimimist reguleerib, saab lõpetada vaid veebruaris, andes sellest kuus kuud ette teada. Samuti on talvel regioonis töös rohkem juhitavat võimsust, sest plaanilisi hooldusi tehakse muul ajal.

Paratamatult on osapooli, kellele ei meeldi, et me oma naabri mõjualast lahkume ja seega on neil selge huvi mitmesuguseid hirme tekitada ja võimendada, kasutades selleks pooltõdesid või valeinfot. Ärgem laskem end eksitada. Usaldagem oma energeetikaeksperte, kes on muudatuseks pikalt ja põhjalikult valmistunud. Sünkroniseerimine on väga oluline samm meie energiajulgeolekule – katkestame viimase energiaühenduse agressorriigiga.

Tänu kõrgele Euroopa toetusele (75% kaas­rahastust) saime oma energiasüsteemi muuta tugevamaks nii, et tarbijate jaoks võrgutasu sellest ei tõusnud. Samuti ei mõjuta sünkroniseerimine elektri börsihinda. Edaspidi peame sagedust ise hoidma hakkama ning seega elektri lõpphinnale muudatusel väike mõju on: kaks-kolm protsenti. See tekitab meie elektritootjatele lisatulu võimalusi ning uued investeeringud näiteks salvestusseadmetesse toovad tulevikus ka seda kulu allapoole.