Tiit Loim: tuulikute ümber käiv vaidlus vajab keskteed

Tiit Loim Foto: Erakogu

Eestis tuulegeneraatorite ümber lahvatanud kiremöll ei ole üllatav, kuid külvab siiski omajagu segadust. Infomüras mõistlike lahenduste leidmine pole siiski võimatu ja loodetavasti pääseb äärmuste vahel lõpuks võidule midagi kuldse kesktee laadset.

Ühte äärmusse kogunenud hääled räägivad, kuidas Eestimaa loodus hävineb, loomad hakkavad tuulegeneraatorite läheduses surnult sündima, ninad verd jooksma ja südamedki võivad kahjustada saada.

Teisalt kõlavad argumendid, et vastuseisu taga on poliitilised survegrupid kahtlaste motiivide ja vandenõuteooriatega ning mingit põhjust tuuleparkidele vastu olla pole. Kuskil vahepeal on vaikne enamus, kes pigem aktsepteerib tuulikuid või leiab rahulikult, et vaja oleks uuringuid.

Kõige selle keskel peavad omavalitsused nüüd suutma välja mõelda, kelle argumente kui palju arvesse võtta. Kui paljud äärmuslikud väited paistavad tõesti olevat liialdatud või tõendamata, siis kahju oleks, kui sinna vahele ära eksinud ehk veidi rohkem põhjendatud argumendid nendega ühte patta pannakse. Seda, kui maainimene eelistab, et tema akna taga oleks tuuliku asemel arhailine loodus, võib ju mõista ja selle seisukohani võib ta jõuda poliitilistest agitaatoritest sõltumatult.

Teisalt on ka teaduslike argumentide esitajatelt üllatavalt kuulda vähem veenvaid põhjendusi, nagu näiteks «ma olen selle ala ekspert ja uskuge mind, nii on». Tõenäoliselt nii ongi, aga nende jaoks, kes päriselt huvituvad, kuluks selles debatis ära viited allikatele, mis tänapäeval on tihti internetist lihtsasti leitavad. Nende abil saaks iga huviline lähemalt veenduda selles, mida siis ikkagi uuritud on.

Kui paljud äärmuslikud väited paistavad tõesti olevat liialdatud või tõendamata, siis kahju oleks, kui sinna vahele ära eksinud ehk veidi rohkem põhjendatud argumendid nendega ühte patta pannakse.

Näiteks infraheli mõjude kohta teadusartikleid lugedes leidsin ma algallikatest ka pigem mitte väga kindlaid seisukohti ja viiteid, et teema võib vajada edasist uurimist.

Kuigi on kõlanud väiteid, et on piisavalt uuritud, tundub mulle mõistlik panna inimeste rahustamiseks kokku kas või uus, lihtsas keeles ülevaade juba tehtud uuringutest. Selles võiks analüüsida ka nende tulemuste usaldusväärsust, mis väidetavalt elektrituulikute kehva mõju on tuvastanud. Sinna kõrvale saaks teha ka mõne lihtsama mõõtmise. Sellist mõtet toetas Postimehele antud intervjuus ka Tallinna tehnikaülikooli praktik-professor Jüri Lavrentjev.

Kurb oleks ka see, kui pikkadest päringutest umbe aetud omavalitsused alla annaks ja tuulikud tulemata jääks, sest energiat on hädasti vaja. Ilmselt ei tee see küll elektrit odavaks, kuna põhjendusi, et kõrge hinna taga oli vähene tuul, madal vesi, remondis elektrijaam ja nii edasi, on olnud pidevalt, aga raskel ajal vajalikud on tuulikud ikka. Ent samal ajal saab tunnistada, et teatav negatiivne mõju loodusele võib tuulikutega kaasneda, olgu see metsa maha võtmine või mõju lindudele-loomadele.