Mari Tikan: varjendid on investeering Eesti turvalisusesse

Mari Tikan Foto: Siseministeerium

Viimasel ajal on palju arutletud kooskõlastamisel oleva eelnõu üle, mis näeb ette varjendite rajamise kohustuse uutele hoonetele. Hirmul on suured silmad ja nii on kahjuks läinud liikuma ka eksitavaid väiteid, mida soovin kummutada.

On ääretult oluline, et inimesed jõuaksid ohu korral kiiresti turvalisse kohta. Kõige parem on, kui nad saavad jääda hoonesse, kus parasjagu viibivad, liikudes selle turvalisse ossa. Seepärast kehtestataksegi nõue, et uutes suuremates elu- ja avalikes hoonetes peab olema varjumiseks sobiv koht.

Eelnõu järgi hakkaks varjendite rajamise nõue kavandatavatele hoonetele, mis ei ole veel saanud ehitusluba, kehtima 2025. aasta sügisest. Lõplik rakendusaeg selgub, kui eelnõu on läbinud kõik kooskõlastused ja saanud heakskiidu. Seejuures ei teki varjendite rajamise kohustus kõigile uutele ehitistele, vaid vähemalt 1200-ruutmeetrise netopinnaga hoonetele. Tööstus- ja laohoonete puhul on see piir isegi suurem.

Olemasolevate hoonete omanikel ei ole kohustust varjendeid rajada, kuid neil tuleb analüüsida varjumisvõimalusi ja vajadusel kohandada ruume 2027. aasta 1. septembriks. Ka see teave, et hoones ei ole varjumiseks sobivat kohta, on kasutajatele oluline, sest aitab mõelda, kuhu ohu korral liikuda. Päästeamet on andnud juhiseid, et igaühe kodus võiks leida sellise koha, kus pole läheduses aknaid või uksi ning ohu korral tuleb liikuda sinna. Julgustame inimesi külastama veebilehte olevalmis.ee, et saada rohkem infot.

On väidetud, et varjendite rajamine tõstab ehituskulusid 5–10 protsenti või enamgi. Siseministeeriumi prognoosi järgi, mis tugineb Soome praktikale, jääb ehitushinna kasv keskmiselt kahe-kolme protsendi juurde. Kulu sõltub suuresti projekteerimise oskuslikkusest: kui varjend kavandatakse näiteks keldri või esimese korruse osana, tuleb lihtsalt tugevdada juba planeeritud konstruktsioone.

Mõlemad võivad igapäevaelus olla kaustuses muudel eesmärkidel. Varjend võib olla panipaik või tehnoruum, varjumiskoht parkla või koridor.

Sageli tekib segadus, mis vahe on varjendil ja varjumiskohal. Varjend on spetsiaalselt ehitatud ja tugevdatud hoone osa, mis kaitseb plahvatuste, lööklaine ja lenduvate esemete eest. Seda võib võrrelda turvatoaga, kus seinad, lagi ja uksed on ekstra tugevad. Näiteks võivad varjendid olla maa-alused keldriruumid, kuid nendel peaksid olema paksud betoonseinad ja hermeetilised uksed.

Varjumiskoht on olemasolev ruum hoones, mida saab hädaolukorras kasutada varjumiseks, kuid mis ei pruugi pakkuda nii kindlat kaitset kui varjend. Näiteks võivad varjumiskohad olla tavalised keldrid, maa-alused parklad või akendeta siseruumid.

Mõlemad võivad igapäevaelus olla kasutuses muudel eesmärkidel. Varjend võib olla panipaik või tehnoruum, varjumiskoht parkla või koridor. Ohu korral on aga oluline teada, milline neist pakub suuremat kaitset, ning vajadusel see kiiresti kasutusele võtta. Soovitame tutvuda varjumiskohtade kohandamise näpunäidetega päästeameti kodulehel.

Varjendite rajamise kohustus ei ole pelgalt ametnike meelevaldne nõue, vaid kaalutletud otsus, mis põhineb rahvusvaheliselt tõestatud praktikal. See on investeering meie ühisesse turvalisusesse, mis aitab kaitsta inimesi võimalike ohtude eest.

Peame oluliseks, et arutelu toimuks faktide, mitte hirmude ja oletuste pinnalt. Kui tahame tugevdada Eesti elanike turvalisust, peame leidma tasakaalu kulutuste ja ohutuse vahel.