Ärksa meelega Sangaste rukkikrahv rajas teadusilmas teed suure õpihimuga

Krahv Berg hoiab käes kimpu enda aretatud «Sangaste» rukkiga selle sordi 50 aasta juubeli puhul aastal 1925. Foto: Valga muuseum

Vähe on Eestis inimesi, kes pole kuulnud midagi Sangaste lossist. Hoopis rohkem on neid, kes ei tea ega tunne Sangaste lossi kunagist peremeest ja mõisnikku Friedrich Georg Magnus von Bergi. Kõrvaltvaatajatena võime aga imetleda, kuidas üks mees oskas, suutis ja jõudis nii palju.

1845. aasta 16. veebruaril sündis Tartu linnas Gustav Gott­hardi ja Charlotte Grafini perre poisslaps, kellele vanemad panid nimeks Friedrich Georg Magnus. Hiljem sündisid perre veel kaks poega ja üks tütar. Isa Gustav Berg töötas riigiametnikuna, ema oli aadliseisusele kohaselt kodune. Õige pea mõistis Gustav Berg, rukkikrahvi isa, et majanduslikud olud ja rahavarud on laste kasvatamiseks kasinad. Vanematel oli tõsine mure, kuidas anda lastele hea haridus ja aidata neil ellu astuda.

Bergidele kuulus juba toona ka Valgamaal asuv Sangaste mõis. See läks nende valdusesse 1808. aasta alguses rendimõisana. 1839. aastal sai mõisa omanikuks Friedrich Willem Rembert Berg, kes aastal 1851 kinkis mõisa oma vennale Gustav Bergile. Sel ajal oli see tavaline mõisamajapidamine tuhandete seas, mis Tsaari-Venemaal asusid. Friedrich Berg oli rukkikrahvi onu, Gustav Bergi vanem vend.