Armukelmid petsid eestlastelt välja mitusada tuhat eurot

Möödunud aastal petsid armukelmid Eesti elanikelt välja pea 300 000 eurot. Foto: Arvo Meeks

Möödunud aastal petsid armukelmid Eesti elanikelt välja pea 300 000 eurot. Selleks, et armukelmide ohvriks langemist ennetada, koostas politsei koos Eesti väitlusseltsiga kriitiliste küsimuste loetelu kõigile, kes soovivad end armukelmide eest paremini kaitsta.

Lääne-Harju politseijaoskonna juht Lea Bärenson märkis, et armukelmid ei võta mitte kellegagi ühendust isiklikust huvist, vaid nad suhtlevad disainitud mudeli järgi. „Uurimused on näidanud, et petturite suhtlustaktikad on peensusteni läbi mõeldud ning nad võivad pettuse toime panemiseks järgida ka täpselt kirja pandud kirjalikke juhiseid. Pettur arvestab, et komplimente tehes on lihtne tähelepanu võita ja suhtlust algatada. Ta mängib suuresti üksildusele, kaastundele, empaatiale selleks, et ohvrilt raha kätte saada. Tema suhtlusstiil on tunnetest nõretav ning ajapikku emotsionaalselt üha laetum. Lõpuks võib asi jõuda lausa ähvardusteni. Raha saades kelm aga kaob või proovib teilt mõne aja möödudes uut summat saada,“ kirjeldas Bärenson.

Ta märkis, et oma isiklikke andmeid ei tohi võõrastele ühelgi juhul jagada, sest neid võidakse kurjasti ära kasutada. Ka ei tohiks teha rahalisi ülekandeid võõrastele, kellega pole kohtutud ja keda päriselt ei tunta. „Küsige kasvõi neutraalset kõrvalpilku mõnelt healt sõbralt, enne kui võhivõõrastele oma säästud kannate või nende abistamiseks laenu võtate. Suur tõenäosus on, et tegu on pettusega ja sõbra selge pilk ja soovitus võib päästa teid suuremast kahjust. Kahlustades, et tegu on kelmiga, lõpetage suhtlus ja teatage sellest politseile,“ soovitas politseijuht.