Legend räägib, et 1918. aasta 23. veebruari õhtul Pärnus Eesti iseseisvusmanifesti ette lugenud mees sai selle ülesande väga lihtsal põhjusel – advokaat Hugo Kuusneril olnud lihtsalt väga kõva hääl. Vähesed teavad tõsiasja, et tol tunnil oma nime Eesti ajalukku kirjutanud mehe õe pojapoeg elab Võrumaal ning oskab vajadusel teha sama valju häält, kui küllap tema kuulus vanaonugi vabariigi sünnihetkel.

«Vanaema rääkis,» vastab Misso lähistel Kimalasõ külas elav Ain Pajo (64) küsimusele, kust ta seda lugu vanaonu, Eesti asutavasse kogusse kuulunud Hugo Kuusneri kohta teab. «Miks tema ette luges? Seal oli lihtne põhjus – ta oli lihtsalt kõva häälega. Et kes loeb? Las Hugo loeb, tal on kõva hääl. Sellepärast lugeski.»

Päev hiljem, 24. veebruaril 1918 koostati selle sündmuse kohta akt, mis tõendas, et manifest Eestimaa rahvastele Endla teatri rõdult on eelmisel õhtul tõepoolest maha öeldud ja vabariik sellega välja kuulutatud. Ühtlasi sündis sellest ka leebe vaidlus, kas vabariigi sünnipäevaks tuleks pidada 24. või ikkagi 23. veebruari.

Kommentaarid