:format(webp)/nginx/o/2017/06/19/6799701t1h576b.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2025/01/27/16617658t1h383b.jpg)
- Setod ja võrokesed koguvad allkirju, et kaitsta lõunaeesti keelt ja viia see keeleseadusesse
- Kirjanik Rainer Rahasepp: tegutseda tuleb nüüd ja kohe!
- Ministeeriumi esindaja: kaalume saadud tagasisidet tõsiselt
Setod ja võrokesed hakkasid koguma allkirju, et viia seto, võru, mulgi ja tartu keel lõunaeesti piirkonnakeelena keeleseadusesse.
Veebilehel petitsioon.ee sel nädalal alanud algatuse korraldajad on Seto kongressi vanemate kogu ja võrokeste kongressi vanemate kogu. Nad leiavad, et seto ja võru keel, samuti mulgi ja tartu keel peavad olema riiklikult tunnustatud, sest ilma seadusliku toeta võib lõunaeesti keel hääbuda.
Kolmapäeva keskpäevaks oli koos 150 allkirja. Petitsioonile saab toetust avaldada 27. märtsini. Seejärel esitatakse see riigikogule.
«Ma ei ole keeleteadlane, ei ole ka Tartu ülikooli professor. Ent loen ja kuulan, millest kirjutavad ja kõnelevad targad inimesed, oma ala eksperdid,» ütles Seto kongressi vanemate kogu peavanem kirjanik Rainer Rahasepp.
Rainer Rahasepa hinnangul peab olema pime või silmakirjalik, et mitte tähele panna, kuidas setod ja võrokesed praegu lõunaeesti keelele kunstlikku hingamist ja südamemassaaži teevad.
«Nad on juhtinud korduvalt tähelepanu, viimasel ajal üha aktiivsemalt ja murelikumal meelel, et lõunaeesti keel on väga vana keel ja ilma seadusliku toeta võib see hääbuda. Nõnda arvan minagi, et kui keeleteadlased ja mitmed kogukonnad on juba pea kolmkümmend aastat kõnelnud lõunaeesti keele elujõulisuse säilitamisest, siis nüüd on küll perämine aeg, et jalad kõhu alt välja võtta. Tegutseda tuleb nüüd ja kohe!»
Võrokeste kongressi vanemate kogu peavanem kirjanik Kauksi Ülle on öelnud, et lõunaeesti keel on põliskeel, vana ja auväärne regionaalkeel. «Viimase ajani on seda edasi antud põlvest põlve, aga nüüdisaja eluviis, põlvkondade lahuselamine, moodne meedia ja muu säärane ei tule enam keele tavapärasele püsimisele kasuks.»
Just säärasel põhjusel ongi tema sõnul vaja, et lõunaeesti keel oleks riiklikult tunnustatud, see tähendab seadusega kaitstud regionaalne keel. Praegu on neist suurima kõnelejate arvuga võru keel ametlikult eesti keele murre, setode keel aga murrak.
Seto: keele tervis on kriitiline
Rainer Rahasepa hinnangul peab olema pime või silmakirjalik, et mitte tähele panna, kuidas setod ja võrokesed praegu lõunaeesti keelele kunstlikku hingamist ja südamemassaaži teevad.
«Keele taaselustamine on aga raske. Täpselt nii nagu ülesöömise või vähese liikumisega tekib rasvumine ja kaasnevad terviseriskid, siis nõnda on ka keelega. Lõunaeesti keele südameklapid ei funka praegu enam nõnda nagu varem – keele tervis on kriitiline. Ka põlvkondlik keele ülekanne ei tööta enam nii hästi nagu varem,» rääkis Rahasepp.
:format(webp)/nginx/o/2022/12/02/14998762t1hdd0b.jpg)
Setod ja võrokesed on Tartu ülikooli ja Eesti keele instituudi keeleteadlaste ekspertarvamustele toetudes teinud ettepaneku tunnustada keeleseaduses seto ja võru keelt lõunaeesti piirkonnakeeltena. Kogukonnad ja keeleteadlased on teinud korduvalt vastavaid ettepanekuid, kuid haridus- ja teadusministeeriumis koostatud keeleseaduse muutmise eelnõus ei ole nendega senini arvestatud. «Meid, pisemaid rahvaid, nagu polekski,» nentis Rahasepp.
Eestseisjad taotlevad, et keeleseaduses oleks kirjas järgmised laused.
Esiteks: «Riik toetab lõunaeesti keele kaitset, kasutamist ja arendamist. Lõunaeesti keel, mis koosneb mulgi, seto, tartu ja võru keelest, on Eesti põline piirkonnakeel.»
Teiseks: «Iga muu keel peale eesti keele, lõunaeesti keele ja eesti viipekeele on võõrkeel.»
Samuti taotlevad nad, et lisataks rahvastikuregistrisse emakeele valikvastuste hulka «lõunaeesti, võru», «lõunaeesti, seto», «lõunaeesti, mulgi» ja «lõunaeesti, tartu».
Nukker pilt olukorra tõsidusest
Rainer Rahasepp tõi näiteid elust enesest. «Kui kirjanikuna noortega kohtun, nendega seto keeles kõnelen, tundub see keel neile põnev ja salapärane. Aga kui lasta noortel valida, millises keeles raamatut lugeda, kas kirjakeeles, inglise keeles või seto keeles, siis kui valus see tulihingelisele setole ka poleks, paraku on lõunaeesti keeleke viimane variant, mida valitakse,» kõneles ta.
Samas ei saa öelda, et setokeelset lastekirjandust poleks. «On küll! Päris hästi juba. Aga kui kodus seto keelt ei kõnelda, kui kodudes ei ole enam keelekeskkonda ja koolis seda nii aktiivselt ei õpetata, siis lapsed ei oskagi ega saagi oskama oma esivanemate keelt,» sõnas Rahasepp.
Ja tõi taas näite: «Vaadakem setokeelsete raamatute laenutamise statistikat. Teadmine, mis meile sealt vastu vaatab, annab väga nukra pildi olukorra tõsidusest. Ükskõik kui tuntud kirjanik ka ei oleks, siis vanuseliselt on setokeelsete raamatute krapsakamad laenutajad/lugejad enamasti inimesed, kelle iga on 50 pluss.»
Nähtu ja statistika annab tema sõnul kui puuga pähe – tarvis on lõunaeesti keelt keeleseaduses keelena tunnustada. «Kui keeleseaduses lõunaeesti keelt tunnustada, annab see selgelt meie ühiskonnale märku, et keelt väärtustatakse. Nõnda saab lõunaeesti piirkonna keeleke kestvalt särtsu, hoogu ja eluvaimu pikkadeks aastateks,» lisas Rahasepp.
/nginx/o/2025/02/26/16686547t1hb2a2.jpg)
Haridus- ja teadusministeeriumi keelepoliitika osakonna juhataja Andero Adamson ütles, et seda, kas lõunaeesti keel saab seadusesse pandud, otsustab lõpuks seadusandja – riigikogu.
«Keeleseaduse eelnõu ei ole veel jõudnud riigikogusse ega ka valitsuse istungile. Praegu on lõppjärgus ametkondlik kooskõlastusring ja eelnõu veel uuendamisel,» lausus Adamson. «Kooskõlastusringil saabus eelnõule, sealhulgas lõunaeesti keelt puudutavalt punktile, palju tagasisidet. Kaalume saadud tagasisidet tõsiselt.»
Setomaa toetusrühma juht: hea ja vajalik algatus
«Väga hea ja vajalik algatus,» ütles Võru-, Valga- ja Põlvamaalt riigikokku valitud Igor Taro (Eesti 200) petitsiooni kohta.
:format(webp)/nginx/o/2025/02/21/16672429t1h8e24.jpg)
«Praegu on keeleseaduse muutmise eelnõud veel ministeeriumide vahel kooskõlastamisel. Kui see peaks riigikogusse jõudma ilma lõunaeesti regionaalkeeltele staatuse lisamiseta, siis peaksime selle parlamendis juurde panema.»
Riigikogu Setomaa toetusrühma esimees teab, et on ametnikke, kes on sellele aastakümneid vastu võidelnud, kuid teadlased toetavad seto ja võru rahva püüdlusi selles osas.
«Usun, et riigikogus on võimalik poliitiline toetus sellele leida. Oleme Eesti 200 fraktsioonis seda põgusalt arutanud ja tutvunud ka Võru instituudi ettepanekutega eelnõu täiendamiseks, mis olid vägagi mõistlikud.»
Taro sõnul kinnitavad need muudatused seto, võru, tartu ja mulgi keele staatust eesti keele regionaalkeeltena.
«See tähendab, et ükski teine keel, näiteks mõni võõrkeel, ei saa niisugust staatust. Ühtpidi lisab see kindlust eesti keelele ja teistpidi rõhutab ka meie piirkondlikke eripärasid, mis läbi kultuurilise iseärasuse aitavad ka majanduslikus mõttes paremini edeneda – turundades sihtkohti, kohalikke tooteid ja teenuseid. Eelkõige on see kummardus pärimuskultuurile, mida on väga vaja,» lisas rahvasaadik.
HOIA' UMMA IMÄKIILT
Kand tuulõkõnõ sõnakõisi,
mõtsakõsõ’ mitmõkõisi
kõnõlõsõ’ ummamuudu
tuust, miä keele pääle tuudu.
Nii ka kuku tsirgukõsõ’
laulva’ suurõ’ -tsill´okõsõ’,
tsiristäse’ umah keeleh
tuust, miä latsõna om meeleh.
Nii ka inemisõ’ laulva’,
kõnõlõsõ’, mängvä’, tandsva’,
arvu saava’ üttemuudu –
tuu jaost kiil ka ilma luudu.
Hoitkõ’ umma imäkiilt,
kodo ku ka mõtsaviirt,
õgal ütel omma’ juurõ’,
kandkõ’ sõnno, kuku tuulõ’.
RAINER RAHASEPP